KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Raamatututvustus: “Näljamängud”
Raamatututvustus: “Näljamängud” (5 detsember 2009)

“Näljamängud”


Suzanne Collins

(Tänapäev)
 
Kunagise Põhja-Ameerika varemetel asub särav Kapitoolium, mille elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. 16-aastasest Katniss Everdeenist saab mängudel osaleja ilma, et ta seda tegelikult tahaks. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel.

Tunnustatud kirjanik Suzanne Collins on oma uue romaanitriloogia esimesse osasse põiminud võrdses annuses pinevust, filosoofiat, seiklusi ja romantikat.

Triloogiat on menu poolest võrreldud Stephenie Meyeri “Videviku” sarjaga ning sellestki tehakse juba filmi.

Siinkohal on hea jätkata just Stephanie Meyeriga, kes seda raamatut on väga kiitnud, nii nagu ka legendaarne Stephen King. Mina pole mingi kirjanik, kuid ka mina kiidan, sest see on tõepoolest selline raamat, mida on raske käest ära panna, kuna on väga põnev. Tegemist pole mitte lihtsalt niisama actioniga, aga hoopis tõsisema kraamiga, kus kusagil tulevikuühiskonnas kohtuvad tuleviku maailm ja maailm, mis armastab metsas küttimas käia, toitub metsamarjadest, tegeleb põllumajandusega. Justkui saaksid kübeke minevikku ja suur annus tulevikku just tulevikus kokku… Loodan, et ei aja nüüd liiga segast juttu.

Suzanne Collinsil on huvitav valik seegi, et ta on põneviku peaosasse valinud 16aastase neiu, aga mitte mingit superkangelase mõõtu tegelast. Katniss jääb ellu ju seetõttu, et tal on oskus metsas lihtsate vahenditega hakkama saada ja vajalikul hetkel ka julm olla. Talle sekundeerib Peeta, noormees, kes vajalikul hetkel Katnissi toetab ja vastupidi.

Ja nagu ikka – ka kübe armastust on raamatusse sisse toodud. Esialgu näib see olevat üks osa mängust, üks osa sellest, et ellu jääda, kuid lõpus juba midagi tõsisemat.

“Näljamängud” on omamoodi futuristlik gladiaatorite lugu, kuid seekord on peaosades noored, kes peavad olema gladiaatorite eest väljas, et valitsevale korrale ja klassile rahuldust ja telenaudingut pakkuda.

Samas on ju tegemist ka omamoodi reality-show’ga, mis on viimasel ajal oi-oi kui populaarseks muutunud. Täna tehakse üksteisele haiget sõnadega ja mida rohkem seda tehakse, seda rohkem publik sellest kodudes või töö juures räägib. Näib, et Suzanne Collins on tunnetanud, et kui lisada kübe verd ja surma, siis astub reality-show hoopis teisele tasemele. Futuristlik reaalsus? Loodame, et siiski mitte.

Ja ka noorte teema!? Kas tõepoolest võib noortes olla nii palju vihkamist ja vägivalda? Kui valitsev klass nõuab, siis tulebki nii käituda!? No jah…

Suzanne Collinsi triloogia teine osas on ingliskeelne juba ilmunud, olen kindel, et õige varsti ilmub see ka eesti keeles. Mina juba ootan. Kolmas osa peaks valmis saama järgmisel aastal. Põnev oleks teada, mis suunas kirjanik liigub ja kas triloogial saab ikka olema õnnelik lõpp? Kus pahad saavad lõplikult alistatud?

Tekst: Marko Tiidelepp


« Eelmised nädalad