KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: “Kristiina, see keskmine”
Uus raamat: “Kristiina, see keskmine” (5 mai 2014)

Leelo Tungal

“Kristiina, see keskmine”


(Tänapäev)

Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu: emadepäeva ja jõulude tähistamine polnud küll päris keelatud, kuid märksa tähtsamaks peeti naistepäeva ja uut aastat, mille saabumist kuulutas nii raadios kui ka televiisoris Kremli kellade helin. Toitu ja rõivaid ei ostetud kroonide, vaid rublade eest, ja poodides polnud pooltki nii palju kaupa kui praegu.
Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav. Kui sa ei usu, siis küsi oma isalt-emalt järele – võib-olla juhtus nendega samasuguseid lugusid kui Kristiinaga? Mul on hea meel, et sellele raamatule joonistas pildid mu tütar Kirke (see keskmine), kes oli väikesest peast kangesti Kristiina moodi ja teab, kuidas mõnedki lood juhtusid.
Leelo Tungal


Nii on kirjutanud selle vahva lasteraamatu kohta autor ise.
Algupäraselt ilmus raamat juba 1989. aastal ja kordustrükk 2008. aastal. Nüüd on siis juba kolmas trükk.

Vaatamata sellele, et tegevus toimub 1986. aastal, on seda mõnus lugeda ka praegu. See on lõbus jutustus kolmest tüdrukust: Kristiinast, tema paar aastat vanemast õest Helenist ja alles sündinud nooremast õest Imbist. Lisaks löövad kaasa tüdrukute ema ja isa, linnavanaema, maavanaema ja maavanaisa. Nad on igati vahva seltskond, kes hoiavad alati kokku ja püüavad asju koos teha. Raamatust saab ettekujutuse, kuidas elati 80ndate aastate keskpaigas, mis on väike nostalgiline matk ka vanemale lugejale.

Lugusid on kokku 14. Kõik algab sellest, kuidas Kristiina perega liitub äsja sündinud väike õde Imbi. Esialgu on see üsna ootamatu nii Kristiinale kui ka Helenile, kuid kõik uus vajab aega harjumiseks.

Teine lugu jutustab, kuidas Kristiina õues sõbranna Klaarikaga mängib. Klaarikal on koer ja selles loos kohtub Kristiina ka ühe võõra koeraga. Sündmuste käigus suudab Kristiina ära kaotada koduvõtme. Kuidas ta selle kätte saab, seda peate ise lugema.

Seejärel käib Kristiina hambaarsti juures ning otsib koos isaga turult emale Naistepäeva kinki. Koju tulevad nad hoopis koeraga, kellest saab Kristiina oma koer – puudel Piiga.

Pärast seda saame lugeda salmikutest ja nende õnnetust katkiminekust ning kuidas Piiga maale peaaegu ära viiakse. Juttu on ka unistustest ning Kristiina peab minema muusikakooli katsetele. Katsetel ei lähe päris nii nagu linnavanaema loodab, kuid Kristiina saab ikkagi Piigale ilusa punase kaelarihma. Vahva on lugu, milles tehakse juttu suurtest peredest, mikrobussist ja rebasest. Järgnevad lood ühest pahast päevast maal, kuidas Kristiina kooli läheb, ema “mässab” ja mis sellest välja tuleb. Isa peab asendama ema kodustes töödes ja see ei tule teps mitte kõige paremini välja.

Viimastes lugudes tulevad maavanaema ja –maavanaisa linna, et kuulda Kristiina kooliuudiseid. Selles loos kohtume ka ühe Kristiina suurema koolivennaga, kes tüdrukut kiusab. Eelviimases loos otsustavad Kristiina ja Helen iseseisvateks hakata ning lähevad haiglasse vanaisa vaatama.

Viimase loo pealkiri on “Hea uus aasta”. Siin on koos terve pere ning Kristiina mõistab, et tema väikesest õest Imbist võib kasvada üks väga asjalik tüdruk.

Neis toredates lugudes on nalja, vahvaid ütlemisi ning lahedat lapselikku arusaamist maailmast ja ümbritsevast. Üks igati vahva lugemine!

Raamat ilmus sarjas “Minu esimene raamat”.

Tekst: Marko Tiidelepp


« Eelmised nädalad