KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Jaan Rannap ''Maari suvi''
Uus raamat: Jaan Rannap ''Maari suvi'' (1 juuni 2015)

 

 

Jaan Rannap

„Maari suvi“

(Pegasus)

 

"Maari suvi” on kaasahaarav jutustus väikese tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

„Maari suves” on Edgar Valteri meeleolukad ja detailirohked illustratsioonid, millest mõned on varem avaldamata, raamatu lõpetab autori järelsõna uuele trükile.
„Maari suve” esimene trükk ilmus 1983. aastal, teose esimene osa avaldati 1976. aastal pealkirja all „Maja metsa ääres”.

JAAN RANNAP on kirjutanud ligi 40 lasteraamatut. Tuntumad nendest on „Nublu“, „Klaabu“, „Topi”, „Salu Juhan ja ta sõbrad“ ning „Agu Sihvka annab aru“.

 

„Maari suvi“ on Eesti lastekirjaniku Jaan Rannapi legendaarne teos, mille esimene osa (esimene raamat) ilmus esmakordselt 1976, teine osa (teine raamat) 1983. Esimest osa lugesin lapsena ise, teise osa ilmumise ajal olin juba teismeline ja lugesin juba nn poistekaid, kuid teist osa lugesin ette oma väiksele vennale, kellele looduslood väga meeldisid.

Kuna raamat on varasemast loetud ja miskit on ka meeles, siis on vahva raamat uuesti kätte võtta ja lugeda nüüd, täiskasvanuna. Kohe alguses kinnitan, et tegelikult on väga vahva ja huvitav seda lugeda ka praegu!

 

Raamatu peategelane on 5aastane Maari, kes läheb suveks maale, vanaema ja vanaisa juurde. Seal puutub ta kokku igasugu põnevate lindude, loomade, putukate ja loodusega. Loomulikult on tal abiks asjade mõistmisel ja selgitamisel ka tema vahvad vanavanemad!

 

Esimesena saab Maari tuttavaks ühe kassiga, kes käib vanaema ja vanaisa juures nii nagu ise tahab. Ta on selline hulkuv kass, kuid saab oma eluga hakkama. Ühel heal päeval kukub möödasõitvast autost maha üks puupakk, mis pakub huvi nii Maarile kui ka vanaemale ja vanaisale. Uuritakse, mis pakk see selline on, kuna Maari leiab selle seest ühe sule, siis teab vanaisa, et selles pakus võiks elada öökull ehk kakk! Nii saavad nii Maari kui ka lugejad tuttavaks kakkudega – lumekakk, kodukakk, karvasjalgkakk, uraalikakk ja kassikakk. Öösel kohtub Maari nii üsna riukaliku kassikaku kui ka sõbraliku kodukakuga. Hommikul selgub, et Maari nägi neid kohtumisi hoopis unes. Sellist vahvat võtet, kus segunevad reaalsus ja unenägu kasutab raamatu autor selles raamatus veel ja veel.

Järgmisena plaanitakse mahakukkunud puupakust teha Maarile nukumaja ning vanaemal tuleb see töö väga hästi välja. Maari nukk sellesse majasse elama ei pääse, sest selle võtab endale hoopis mesilaspere. Ja seejärel saamegi tuttavaks mesilastega ja nende elu ning tegemistega. Palju tarkust loeb Maarile ette vanaisa ühest mesilaste raamatust, kuid palju põnevat näeb Maari ka oma unedes. Lugeja saab teada, et mesilastel on kaks suurt silma külgedel ja kolm väikest silma otsa ees, neil on neli tiiba ja kuus jalga – üks jalg on nagu pintslike, teine kammike, kuid on ka naasklikesed ja tagumised jalad on nagu tangid. Kõik ikka selleks, et õietolm mesilastarusse kanda. Räägitakse ka mesilasemast ja töömesilastest.

Raamatu esimene osa lõpeb sellega, et õitsema hakkab pärnapuu ja siis on mesilastel suur pidupäev!

Teine osa algab sellega, et Maari on väga krips ja kraps tüdruk, aitab hoolega vanaema igasugu töödes ja vanaema kiidab, et Maari on usin nagu sipelgas! Teises osas me sipelgatega tuttavaks saamegi.

Vanaisal saab läbi raamat mesilastest ja ta hakkab lugema raamatut sipelgatest. Nii saab lugeja ja Maari teada tublidest ja töökatest kännukuklastest kuid ka kiuslikest röövkuklastest. Maari saab oma unenägudes tuttavaks vahvate sipelgatega (Maks, Moorits, Meinhard ja Manivald), saame teada, et sipelgad hävitavad metsale kahjulikke putukaid, nad elavad suurte peredena, iga pere omaette pesas, koonuseks kuhjatud pesa all on siplegatel veel maa-alune majapidamine, kus päeval ja ööl käib vilgas tegevus. Pesas on laod, rõdud, keldrid ja koopad. Saame teada, kes on sipelgate „lehmad“, Maari ise karjatab "päris" lehmi, lisaks seikleb siin veel mutt, kel nimeks Romuluutsius, ka lepatriinud on siin mängus, kuid nemad ei ole just kõige suuremad sipelgate sõbrad. Nii saab Maari teada sedagi, et mõned putukad ja loomad võivad olla head, kuid teha ka paha. Raamatu lõpus saame tuttavaks veel ka rähnidega, nende vahvate lindudega, kes puud toksivad!

„Maari suvi“ on raamat, millest võiks rääkida veel ja veel. Kõige parem oleks see endal läbi lugeda ja ma usun, et vaatate loodust hoopis teise pilguga. Lastel tasuks kindlasti seda lugeda, sest on ju see nagu loodusõpik, mida on väga lahe lugeda.

 

Suurepärased pildid joonistanud legendaarne Edgar Valter.

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad