KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Hugo Vaher "Jõesaare poisid"
Uus raamat: Hugo Vaher "Jõesaare poisid" (13 juuni 2016)

 

 

Hugo Vaher

„Jõesaare poisid“

(Tänapäev)

 

Sa hoiad käes üht põnevat jutustust maal veedetud suvest. Et Kristoferi ema peab sel suvel tööl käima, otsustatakse poiss maale tädi juurde saata. Maal on tädi Elle ja onu Harald oma suure taluga, kus on palju loomi. Seal on tädipoeg Valdek oma kamba ja tegemistega ning on suvilapoisid, vana tuulik ja Jõesaar, kus asub kindlus. Igast maal veedetud päevast kujuneb Kristoferi jaoks elamusterohke seiklus. Kui sa otsid ideid, mida suvega peale hakata, ja kui sulle meeldivad närvekõditavad mängud, pannkoogid ja ... kummitused, siis on see raamat just sulle.

Hugo Vaher on kirjutanud raamatuid nii täiskasvanutele kui lastele. Sarjas „Minu esimene raamat” ilmus temalt viimati „Ümera Mehed Roosa Villast” (2014).

 

Mul on alati väga hea meel, kui meil ilmub uusi lasteraamatuid ning areenile tuleb ka uusi lastekirjanikke. Hugo Vaheri „Jõesaare poisid“ on uus lasteraamat ja ka raamatu autor on veel üsna vähe lastele kirjutanud. Vahva on seegi, et „Jõesaare poisid“ on selline poisteraamat, sest siin on väga lahedaid peategelasi (kõik ju poisid) ja põnevaid ning kaasakiskuvaid juhtumisi ja sündmusi.

Kohe alguses saame tuttavaks raamatu peategelasega, kelleks on Kristofer. Tal on just lõppenud kolmas klass ja alanud on suvevaheaeg. Tema isa on ära komandeeringus, ema on küll kodus, kuid temal on puhkus kohe-kohe lõppemas. Kristofer kavatseb veeta oma suvevaheaega üsna koduselt - vaadates DVD’lt filme, mängides arvutis arvutimänge, sest on tal ju olemas kõik kaasaegsed tehnikavidinad – arvuti, nutitelefon jpm. Ei tea, kas selline kodus istumine suvevaheajal oleks just kõige mõistlikum, kuid Kristoferile sedasi meeldiks. Varasematel aastatel on Kristofer suvevaheajal koos ema ja isaga käinud ka reisidel nii Soomes, Saaremaal kui ka Kihnus. Sel aastal näib minevat teisiti, sest isa on ära, ka ema läheb kohe-kohe tööle.

Ja ühel päeval teeb ema Kristoferile ettepaneku minna maale. Seal elab ema õde, tädi Elle. Ellel on ka mees, kel nimeks Harald ning poeg, kel nimeks Valdek, kusjuures Valdek peaks olema Kristoferiga sama vana, tema on vist lõpetanud neljanda klassi. Kristoferile tundub see olevat üsna hea mõte. Kristoferil on maa-elust üsna omamoodi ettekujutus – ta mõtiskleb, kuidas ta lebab mõnusal vanaaegsel diivanil, võtab lusikaga kristallkausist külma jäätist ja sööb värskeid maasikaid peale. Õhtul vaatavad nad koos Valdekuga action-filme. Tädi Elle teeb pannkooke, õhukesi ja suuri! Kuid, kas see ikka on nii?

Igal juhul alustab Kristofer teed maale. Teeb ta seda bussiga ja täitsa üksi. Kohalejõudmine võtab üksjagu aega, sest Kristoferil tuleb peale kange pissihäda nii, et ta peab üks peatus enne õiget peatust maha minema, kuid kahe bussipeatuse vahe on arvatust palju suurem ning Metsasihi peatus ei taha mitte tulla. Lisaks on probleem sellega, et Kristoferi nutitelefoni aku on tühjaks saanud, kuna ta bussis sellega mänge mängis... Kas Kristofer jõuab ikka kohale tädi juurde?

Õnneks jõuab, küll õhtul hilja, kuid siiski jõuab. Ta saab oma sugulastega tuttavaks, saab süüa mõnusa õhtusöögi, mis koosneb tädi tehtud kotlettidest, värsketest kartulitest ja hämmastavalt maitsvast kurgisalatist, kuigi kurgisalat Kristoferile tavaliselt ei maitse! Kristofer käib saunas ennast pesemas ning uni tuleb üsna ruttu. Oli ju tee Metsasihi peatusesse üsna pikk käia.

Hommikul ärgates saab Kristofer paremini tuttavaks Valdekuga. Näib, et suvi tuleb üsna igav ja õnnetu, sest maal igasugu põnevaid tehnikavidinaid pole. Valdekul pole isegi nutitelefoni, ka internetiühendus on kehvake. Mida maal poisid üldse teevad? Seda ei suuda Kristofer esialgu mõista, kuid... asjad muutuvad.

Kristofer saab teada, et elu maal on tegelikult üsna vahva ja mõnikord lausa põnev. Tuleb ka tööd teha (Kristofer hakkab isegi nõusid pesema, aias peenraid rohima ja aitab ka loomi talitada), kuid on igasugu vahvaid asju – Valdek on ehitanud suurepärase pilpaküla, mida ta tutvustab ka Kristoferile ning üheskoos meisterdatakse pilpakülasse uusi asju. Kristofer saab teada sedagi, et vägagi mõnus on magada lakas heinte peal, seal on uni kohe eriti mõnus. Kristofer saab tuttavaks veel ka teiste poistega, ühed on maapoisid ja teised linnapoisid, kes maal puhkamas on ja neil on omavahel üsna põnev mäng, kus mängus ka reliikvia. Saame osa ka maa- ja linnapoiste omavahelisest mõõduvõtmisest, mis tegelikult on ju üsna sõbralik ja ei juhtu mitte midagi hullu, kuigi võetakse ka pantvange (mängult muidugi) ja üritatakse kätte saada reliikviat, sest see kelle käes on reliikvia sellele kuulub ka jõesaarel olev kindlus.

Koos poistega käime ka vanas veskis, kus väidetavalt kummitab, kuid kas ikka kummitab?

Igal juhul on Kristofer üks igati hakkaja poiss, kes saab läbi kõikidega nii maa- kui ka linnapoistega, ta on nutikas ja taiplik, ked lahendab igasugu asju ja selgub, et ta on ka igati töökas ja abivalmis tegelane.

„Jõesaare poisid“ on igati vahva lasteraamat, mis tõepoolest sobib suurepäraselt lugemiseks poistele, kuid ma usun, et ka tüdrukud võivad seda lugeda, siis saavad nad ka nemad teada, mida poisid maal teevad, siis kui neil on suvevaheaeg.

Vahva raamat!

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad