KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Peter Brown "Pöörane robot"
Uus raamat: Peter Brown "Pöörane robot" (29 november 2016)

 

 

Peter Brown

“Pöörane robot”

(Hea Lugu)

 

Kas robot saab metsikus looduses hakkama? 

Robotitüdruk Roz avastab end ühe kauge metsiku saare pealt. Tal pole aimugi, kuidas või miks ta sinna sattus, kuid teab, et peab hakkama saama. Pärast mitmeid katsumusi saab Roz aru, et tema ainus lootus on õppida loomadelt saarel kohanema. Tasapisi leiab Roz endale sõpru ja hakkab end saarel isegi koduselt tundma – kuni ühel päeval hakkab robotit vaevama tema salapärane minevik. 

Menukas ning auhinnatud illustraator Peter Brown on kirja pannud südantsoojendava seiklusliku loo sellest, mis juhtub, kui omavahel põrkavad kokku loodus ja tehnoloogia.

 

Kui ma veidike mõtlen sellel aastal eesti keeles ilmunud laste- ja noorteraamatute peale, ja meenutan neid, mida on mul õnnestunud lugeda, millest olen teile ka kirjutanud, siis on “Pöörane robot” kindlasti üks lahedamaid ja vahvamaid lugemiselamusi.

See on üks tõeliselt ilus, põnev ja kaasahaarav raamat robotist, kes satub kaugele metsikule saarele. Tegelikult võiks pidada seda ka ulmelooks ja tegelikult isegi muinasjutuks, mille peategelasteks on robot, loomad ja metsik loodus.

Peter Brown on pühendanud selle raamatu tuleviku robotile ja mine tea, kui kaugel see tulevik on, millest raamatus juttu on.

Vägagi omanäolised ja lahedad pildid on raamatusse joonistanud autor ise.

 

Lugu algab sellest, kuidas üks kaubalaev tormiga ulgumerepõhja vajub. Laevalt jääb lainetesse hulpima sadu kaste, mis hakkavad samuti merepõhja vajuma. Alles jääb viis kasti, mis metsiku saareni triivivad. Lugeja saab teada, et kastidesse on pakitud tuttuued robotid. Nii vajuvad merepõhja sajad robotid, ainult viis triivivad saareni ja neistki neli purunevad saare kivisel rannal, terveks jääb väid üks.

Nii saab saare põhjakaldast robotite surnuaed. Saarel elavad saarmad tulevad neid uudistama, kuni üks saarmatest vajutab terveks jäänud roboti pea küljes ühte väikest tähtsat nuppu. Klõps. Robot teeb silmad lahti. Nagu näete, siis on juba raamatu algus igati põnev ja huvitav.

Robotitüdruku tehisaju hakkab tööle. Tema programmid käivituvad ja olles veel kastis, hakkab ta rääkima. Ta teatab, et ROZZUM 7134, kuid talle võib ütelda ka Roz. Ta kinnitab, et oskab liikuda, suhelda ja õppida, ta täidab igasugu ülesandeid. Aja möödudes leiab ta ülesannete täitmiseks paremaid viise. Kui teda pole vaja, siis läheb ta jalust ära ja hoiab end töökorras.

Roz tuleb kastist välja, sest huvitaval kombel tunneb ta uudishimu, et näha, kus ta on. Autor nimetab seda Rozi koorumiseks munast ja see on vägagi õige võrdlus. Roz on sattunud keskkonda, milleks teda loodud pole ja kas ta suudab sellises keskkonnas üldse hakkama saada? Ta ongi nagu abitu linnupoeg.

Roz tunneb, et temas ärkab ellujäämisvaist. Ta otsustab, et peab ulgumerest eemale hoidma, ta peab saarel edasi liikuma. Ta ronib kõrgetel kividel, võttes õppust krabidest, ja jõuabki saare kõrgemale osale. Seal jõuab ta metsa, kus ronib edasi mäetippu. Sealt avaneb uhke vaade. Ka Roz mõistab, et ta on saarel.

Autor toob vägagi siinkohal raamatusse vägagi huvitava mõtte. See on saar, mis kihiseb elust ja nüüd on saabunud sinna uus kummaline eluvorm – tehiselu. Kuid Rozile endale tundub, et see saar ongi tema kodu, siin on ta ju oma kastist välja tulnud. Midagi muud pole ta näinud.

Ei möödu palju aega, kui saart tabab meeletu torm ja üleujutus. Rozil on tükk tegemist, et ellu jääda. Robot otsib varjulist kohta. Ta leiabki uru, kus elavad karud, kes hakkavad sissetungijat taga ajama. Rozil õnnestub põgeneda, kuid selge on see, et metsik saar ei tervita Rozi just sõbralikult.

Põgenema pääsenud Roz märkab ühel puuoksal raagritsikat, kes on väga hästi maskeerunud. Roz mõistab, et temagi peab esialgu maskeeruma.

Maskeerunud robotitüdruk näeb üsna kentsakas välja, kuid ta sulandub maastikusse. Nüüd on tal hea võimalus kõike ümbritsevat jälgida. Õige varsti hakkab Roz loomadest aru saama. Ta jälgib nende elu ja tegemisi. Roz hakkab aru saama lindudest, okassigadest, salamandritest ning putukatest. Ta taipab, et loomadel on ühine keel, kuid nad räägivad seda eri viisil. Võiks ütelda, et igal liigil on oma murre. Kes laulavad, kes sisistavad, kes räägivad kehakeeles, kes sumisevad. Ühel hetkel hakkab robotitüdruk kuulma sõnu!

Samal ajal kogunevad saarel elavad loomad, sest neil on mure. Nad kardavad, et nende saarele on tulnud koll, kes tahab neid ära süüa! Kes too koll loomade arvates on? Loomulikult Roz! Roz kinnitab, et ta pole koll vaid robot ja ta ei peagi sööma. Ta tahaks hoopis õppida loomade elutarkusi ja nedega sõbraks saada, kuid esialgu pole loomad sõprusest “kolliga” huvitatud.

Õige varsti vajavad loomad Rozi abi. Vähemalt üks. Roz aitab rebane Rutsi, kes on näkku saanud okassea okkad. Hetk hiljem põhjustab Roz suure kivivaringu, mille all hukkub hanepere. Alles jääb vaid üks hanemuna, mille Roz enda hoole alla võtab. Too hanemuna hakkab Roziga suhtlema, nimetades teda oma emmeks.

Samal ajal õpib Roz loomade elutarkust kogu aeg juurde. Kohtumine opossum Roosasabaga õpetab Rozile seda, et näitlemine võib olla ellujäämistaktika. Opossum on pidanud mängima surnut, et ellu jääda, miks ei võiks Roz mängida elusat, et endale sõpru saada! Ta võiks käituda vähem masinlikult ja pigem loomulikult. Kui ta suudaks mängida, et on sõbralik, siis ta leiaks endale kindlasti sõbra. Ja sõbrad võivad aidata elada tal kauem ja paremini. See on suurepärane plaan, mille nimel hakkabki Roz tegutsema.

Õige varsti koorub munast hanetibu, kes saab nimeks Nipsnokk. Roz jätkab tema eest hoolitsemst. Neil oleks vaja ka varjualaust, kodu. Koprad aitava Rozil kodu ehitada. Onn saab igati uhke, selle nimeks saab Pesa.

Õige varsti on onni ümber uhke aed, mida aitavad rajada hirved. Aias hakkavad käima loomad, sest seal on kõigile midagi. Nii hakkabki Roz endale sõpru saama. Samal ajal kasvatab ta Nipsnokka ja on talle lausa musterema. Hanetibu õpib ujuma, temast saab suurepärane lendaja. Ka Nipsnokk saab endale vahva sõbra, väikese oravapoja, kel nimeks Sädistaja, sest ta räägib väga palju.

Ma olen jäänud vist väga pikaks ajaks jutustama, kuid põnevaid ja lahedaid sündmusi on selles raamatus veel ja veel.

Nipsnokk tahab oma emast rohkem teada saada ja lendab saarel olevale robotite surnuaiale. Roz maadleb karupoegadega ja jääb ilma oma jalast, kopraonu aitab valmistada Rozile uue jala – puust! Nipsnokk katsetab Rozi kuklas olevat nuppu, mistõttu on Roz hetkeks välja lülitatud ja see on üsnagi hirmuäratav. Sügise saabudes lendab Nipsnokk lõunasse, kuid ta lubab koju tagasi tulla. Talv saarel on hirmus – külm, tuuline ja lumerohke. Roz aitab loomi, ehitades neile uusi Pesasid. Paljud loomad küll hukkuvad, kuid paljud pääsevad. Õnneks saabub kevad. Koju tuleb ka Nipsnokk, kes räägib sellest, mida ta oma reisil lõunasse nägi. Lugeja mõistab, et tuleviku maailmas on väga palju roboteid.

Roz otsustab korraldad suure peo, ta teeb ka suure lõkke, kuid samal ajal liigub saarest mööda üks kaubalaev, kust märgatakse lõket ja saarel liikuvat robotit!

Ja selle tulemuseks on see, et…

Nüüd ma tõesti rohkem edasi ei räägi. Igal juhul on lõpp väga põnev ja pingeline. Sündmused arenevad väga kiiresti ja üsnagi traagiliselt, kuid raamatu lõpus on siiski väike lootusekiir…

"Pöörane robot" on väga huvitav ja kaasahaarav ning vahva süþeega raamat. Võiks öelda, et üsnagi ootamatu raamat, kus vastandatakse tehiselu ja metsikut elu. Kas üks võib eksisteerida koos teisega? Ja mis sellest välja tuleb? 

Soovitan kindlasti kõigil seda raamatut lugeda.

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad