Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad: Isadepäev - novembri teine pühapäev
Isadepäev - novembri teine pühapäev (12 november 2017)
Isadepäev - novembri teine pühapäev

BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

 

Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb. Kuid sellest veidi hiljem.
 

Nõukogude Liitu kuulumise ajal üritati isade austamist ühendada armee aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus. Tänapäeval peetakse Eestis isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Nii satub see lähestikku mardipäeva ja kunagiste oktoobripühadega. Ehkki isadepäeva on püütud igati perepühaks muuta, on see senini pigem koolide, õppeasutuste, sõjaväeosade, sõjakoolide ja muude selletaoliste organisatsioonide poolt tähistatav tähtpäev. Eestisse tuli isadepäev Soomest.

Selle tähtpäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid. Paljud õppeasutused ongi selle kuulutanud isaga sportimise päevaks (vt lähemalt "Tähistamisest tänapäeval").
 

21. sajandil on militaarstruktuurid hakanud kasutama isadepäeva oma tegemiste propageerimiseks. Suure ja esimese kõikide laste isade päeva perepeo korraldasid nad Tallinnas Eesti Näituste C- ja D-hallis 2002. aasta 10. novembril. Üritusest võttis osa ligi 7000 inimest ja sellisena oli see ka suurim isadepäeva pidu Eestis. Järgmisel aasta 9. novembril oli samalaadne üritus Tartus Ujula tänava spordihallis (vt lähemalt "Tähistamisest tänapäeval").
 

Eesti Naisliit valib üldsuse pakutud kandidaatide hulgast aasta isa. Aasta isa kandidaadi perekonnas peab kasvama või olema üles kasvanud vähemalt kaks tublit last. Eesti kodanikust kandidaat peab olema ametitöös ja perekonna väärtustamisel hea eeskuju ka väljaspool peret. Peale tiitli saab aasta isa nahkköites rahvuseepose "Kalevipoeg", mille annab üle Eesti vabariigi presidendi abikaasa.

 

Seni on aasta isa valitud kuuel korral. Selle tiitli on pälvinud Pärnumaa talupidaja Eduard Jaansen, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Enno Lend, rahvakultuuri säilitaja valgamaalane Ants Taul, Jõgevamaa talupidaja ja Kaitseliidu Järvamaa piirkonna juht Aare Kabel, Estonia teatri loominguline juht Arne Mikk ning haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas.

 

Päeva tähistama õhutab meedia spetsiaalsete saadete ja tervitustega. Lapsed meisterdavad lasteaias ja koolis kaarte ning korraldavad isadepäevale kohase eeskavaga pidusid. Lapsed külastavad isasid ja vanaisasid ning viivad neile lilli ja väikekinke.

 

On ka arvatud, et kuna lapsed elavad tänapäeval sagedamini emaga koos, on isadepäeva tähistamine palju keerukam. Kuid kes teab. 20. sajandil on tähistama hakatud paljusid tähtpäevi, mis tõstavad esile lihtsaid inimesi, kauneid inimlikke omadusi ja tundeid ning sellisena on isadepäevalgi lootust perekalendrisse jäädvustuda. Eriti kui pühendada see ameeriklaste eeskujul ka vanaisadele, onudele, suurtele vendadele ja teistele olulistele meestele.

Kaardid

Isadepäevakaardid on välismaal hea kaubaartikkel, meil neid poest kuigivõrd ei leia, kuid selle eest on neid arvukalt Interneti-ehekülgedel.

Lilled ja kingitused

Ei kaardisaatmis- ega kinkimistava ole tänapäeval kuigi populaarsed. Ametlikult on isadepäeva lilled punane ja valge roos. Valget värvi lilled on mõeldud lahkunule ja punast värvi lilled elavale isale.

Mida teised teevad

Äritsevad tähtpäevakaubaga. Siiski alustab HowStuffWorks oma juttu isadepäevast teatega, et on eksitav arvata, nagu oleks isadepäev välja mõeldud kaarditootjate toetamiseks, sest tähtpäeva tekkeajal polnud seesuguseid kaarte veel olemaski. Isadepäeva pühitsemise algatas 1909. aastal Sonora Dodd Washingtonist. Tema soovis austada oma isa, Ameerika kodusõja veterani William Smarti. Sonora ema suri kuuendat last sünnitades ja vapper farmer kasvatas vastsündinu ning viis suuremat last üksinda üles. Täiskasvanuna isa tahtejõudu ja isetust mõistes soovis abiellunud tütar austada oma isa ja teisi temasuguseid ennastsalgavaid isasid erilise riikliku tähtpäevaga. Esimene suurem tähistamine leidis aset 19. juunil 1910 Spokaneä'is Washingtonis. Umbes samal ajal hakati teisteski linnades ja asulates üle kogu riigi isadepäeva pühitsema. 1924. aastal toetas selle päeva riiklikuks pühaks kuulutamise mõtet president Calvin Coolidge, kuid selle ametlikustas alles aastal 1966 president Lyndon Johnson.

 

Isadepäevast kujuneski Ameerikas päev, mil meenutatakse mitte ainult isa, vaid kõiki neid mehi, kes on elu jooksul aidanud ja olnud olulised: onud, vanaisad, vanemad vennad, kasuisad, ristiisad. Sel päeval soovitatakse viia isale kohvi ja saiakesi voodisse, võtta midagi perega ette, kutsuda paps välja sööma ja kinkida midagi armsat, näiteks omavalmistatud kaart, mille eeskujusid saab Internetist vaadata, või uus lips. On ka võimalik ajastukohaselt saata tervitusi on-line-õnnitluslehtedele

(http://www.holidays.net/father/tribute/guestbook.cgi)



« Vaata teisi