KNUPS - 9-15 aastastele » Muusika

Muusika: Uus plaat: GROUPLOVE "Big Mess"
Uus plaat: GROUPLOVE "Big Mess" (16 november 2016)

 

 

GROUPLOVE

“Big Mess”

(Warner Music)

 

Grouplove (kirjutatakse ka suurte tähtedega ehk GROUPLOVE) on USA indie rock bänd, mis tuli kokku 2009. aastal.

Alguses mängiti koosseisus: Hannah Hooper (laul, klahvpillid), Christian Zucconi (laul, kitarr), Sean Gadd (bass), Andrew Wessen (kitarr, laul) ja Ryan Rabin (trummid). Tegemist on vahva sõprsukonnaga, kes kõik olid ka varem muusikat teinud, kusjuures sellist muusikat, mida teised liikmed oli tegelikult fännanud. Andrew Wessen on muideks ka tubli surfar, Ryan Rabini isa on tuntud muusik Trevor Rabin, kes on mänginud kitarri maailmakuulsas rokibändis Yes.

2010 maikuus anti esimene kontsert Los Angeleses ning samal aastal mindi kontsertturneele USA läänerannikule koos ansambliga Florence and The Macine ning veidi hiljem ka idarannikule koos ansambliga The Joy Formidable. Ajakiri Nylon Magazine kinnitas samal aastal, et GROUPLOVE on kindlasti üks parimaid uusi ansamableid aastal 2010.

2011 ilmus bändilt EP “Grouplove” ning samal aastal ilmub ka debüütalbum “Never Trust a Happy Song”. Üsna ruttu saavutas see kuulsust ning bänd esines erinevatel rahvusvahelistel muusikafestivalidel nii USAs kui ka Euroopas.

2012 võttis GROUPLOVE ette USA turnee, mis kestis paar kuud, kaasa lõid ka Alt-J ja MS MR.

2013 ilmub bändi teine album “Spreading Rumours”. Seejärel kohe turneele 9 USA linna, kus kokku antakse 18 kontserti. Kaasas ka Austraalia ansambel The Rubens.

2014 lahkub bändist Sean Gadd, tema asemele tuleb Daniel Gleason, kes mängib basskitarri ka praegu.

2014 mängib GROUPLOVE jällegi mitmel kuulsal festivalil nagu Bonnaroo, Lollapalooza, Firefly ja Coachella.

Sama aasta lõpus ilmub veel ka lühike dolumentaalfilm “I’m With You”, mis jutustab bändi töödest ja tegemistest.

Ja veel. GROUPLOVE on kuulsust kogunud ka sellega, et on kirjutanud mitu lugu filmidele. “Let Me In” kõlas filmis “The Fault In Our Stars”, “Everyone’s Gonna Get High” kõlas HBO teleseriaalis “Girls”, laul “Underground” kõlas Tim Burtoni filmis “Frankenweenie”, laulu “No Drama Queen” sai kuulda filmis “Paper Towns”.

Nüüd uus album “Big Mess”, ja selle aasta augustis algas ka bändi maailmaturnee.

 

Bändi uuel plaadil on kokku 11 lugu, tuleb tunnistada, et kõik on igati head lood, kus on nii rokilikumat kraami kui ka popilikumat asja. Ehk siis sellist kaasaegset indie-rokki.

Avalugu (see on ka uue plaadi esiksingel) kannab pealkirja “Welcome To Your Life”, milles kinnitatakse, et nad on tagasi, ja sellest võib muidugi tulla ka üks paras segadus (“Big Mess”, mis vihjab ka plaadi nimele). Lugu on igati hea minekuga ja algab vahva kitarrikäiguga. Lahe on GROUPLOVE’i puhul seegi, et laulavad mees ja naine. See annab väga palju juurde. Ma ei tea, mulle millegipärast tuletab GROUPLOVE’i meeslaulja meelde veidi Brainstormi Reinars Kaupersit? Äkki ma eksin, andke sel juhul mulle andeksJ

Teine lugu on “Do You Love Someone”, mis algab päris kummalise süntesaatorikäiguga, mis loo jooksul veel kordub. Igal juhul paneb see kohe algusest peale kuulama. Taaskord hea minekuga lugu, millel on ka meeldejääv refrään.

Kolmas lugu on “Standing In The Sun”, mis algab kitarrikäiguga. Kolmas lugu, kolmas huvitav algus. See on väga positiivne. Kolmas lugu on kahest esimesest aeglasem ja rahulikum, vähemalt alguses, kuni jõutakse refräänini, siin ei ole enam mingit mõtisklust, tuleb teemaarendus ja lugu hakkab liikuma. Refrään läbi, tõmmatakse jällegi pidurit, on aeg mõtiskluseks. Miski selles loos meenutab mulle Red Hot Chilli Peppersit.

Neljas lugu “Enlighten Me”, ja juba neljas väga huvitav loo algus. Seekord süntesaatoritega. Väga põnevate saundidega lugu. Mulle endale meeldib see, kui noored rokimehed ei karda kasutada süntesaatoreid ja klahvpille, see annab lugudele väga palju juurde. On sellist head ja “matsakat” ning mahlakat saundi. Väga hea lugu!

Viies lugu on “Good Morning”. Ma hakkan ennast kordama, aga taaskord põnev ja paljulubav algus. Jällegi põnevad süntesaatorisaundid ning seekord saab “sõna” lauljatar, ja ta teeb seda väga hästi. Selline üsna popilik lugu, ja jällegi meeldejääv refrään, mis kusagil kuklas kummitama hakkab.

Jõuame plaadi keskele.

Kuues lugu kannab pealkirja “Spinning”. No ja jälle! Super algus. Huvitavad saundid, väga põnev laul ja esitus. Esiplaanil on taaskord Hannah Hooper, kuid Christian Zucconi tuleb refräänis juurde. Ka see lugu on selline meeldejääv ja suhteliselt mahe popilugu, kus on ka põnevat vokaliisi. Ja mulle tegelikult väga meeldib. Jube see on väga huvitav, kuidas Hannah ja Christian üksteist täiendavad, kuidas nende hääled kokku sobivad. Väga hea!

Seejärel kaks igati indie-rokilikku lugu: “Cannonbal” ja “Traumatized”. Plaadi eelviimane lugu “Don’t Stop Making It Happens” hingab taaskord veidi popilikumas rütmis, ka selles loos on igati meeldejääv refrään.

Plaadi viimane lugu on rahulik ja mõtisklev “Hollywood”. Ilus laul, suurepäraselt lauldud, põnevate harmooniatega, laheda refrääniga, pigem popilikum kui rokilikum. Mulle meeldib, kuidas lugu jääb hetkeks lausa seisma, kui on kuulda vaid klaverit. See on väga ilus!

Igal juhul on GROUPLOVE’i uus album igati väärt kraam, mistõttu jääb loota, et band teeb muusikat edasi, sest ma usun, et neil on veel väga palju anda.

Minu jaoks on GROUPLOVE “uus avastus”, kuid igati vahva muusika ja tore bänd.

 

Kuula: https://lnk.to/GrouploveBigMess

 

 

 

 

 



« Eelmised nädalad