KNUPS - 9-15 aastastele » Muusika

Muusika: Uus plaat: Linkin Park "One More Light"
Uus plaat: Linkin Park "One More Light" (26 juuni 2017)


Linkin Park

„One More Light“

(Warner Music)

 

Linkin Park on bänd, kelle muusikat hindavad kõrgelt nii hiphopi sõbrad kui ka käredamat muusikat nautivad kuulajad. Ansambli debüütalbum „Hybrid Theory“ oli 2001. aasta enimmüübinud plaat (14 miljonit eksemplari) terves maailmas.

 

Tänaseks on Linkin Park kokku müünud üle 70 miljoni plaadi. Lisaks on meestele taskus mitu Grammy auhinda (aastast 2002 ja 2006).

 

Algus

 

Linkin Park pandi kokku MC/laulja Mike Shinoda väikeses kodustuudios, mis asus tema magamistoas. Mike ja kitarrist Brad Delson lindistasid bändi esimese loo juba 1996. aastal. Sõbrad läksid koos ka keskkooli, kus tutvusid bändi trummari Rob Bourdoniga.

Pärast keskkooli siirdus Shinoda õppima Art Center kolledzisse Pasadenas. Seal tutvus ta DJ Joseph Hahn’iga. Samal ajal õppis Delson UCLA’s, kus jagas ühikatuba bassimees Dave „Phoenix“ Farrelliga.

 

Kuues mees?

 

Linkin Park on teatavasti kuueliikmeline bänd. Viis meest on üles loetud, keegi on justkui puudu. Viimane tükk mosaiigist on laulja Chester Bennington, kes on pärit Arizona osariigist ja alustas plaatide lindistamist juba 16aastaselt.

„Kui ma olin kaheaastane, siis jooksin ringi ja laulsin ansambli Foreigner laule,“ meenutab Chester. „Alates sellest hetkest, kui rääkima hakkasin, ütlesin kõikidele, et minust saab laulja!“

 

Xero-Hybrid Theory-Linkin Park

 

1998. aastaks olid kõik kuus meest kokku saanud ning bändi nimeks võeti Xero, mõne aja pärast oli see juba Hybrid Theory, kuni peatuti Linkin Parki juures.

Bändi läbimurre toimus 2000. aastal, kui astuti lavale Los Angelese klubis Whiskey. Sellele järgnes plaadistusleping firmaga Warner Bros. Records ning kuuik siirdus kohe stuudiosse. Töö lihtsustamiseks võeti appi produtsent Don Gilmore (tema on teinud koostööd Pearl Jami, Aphex Theory, Sugar Ray, Eve 6 ja Litiga).

„Kohtusime paljude inimestega ja oli raske valida kõige õigemat produtsenti,“ meenutab Chester, „aga Don oli inimene, kes suutis asjad hästi kõlama panna ning utsitas meid tagant häid laule kirjutama.”

 

Plaat

 

Stuudiotöö tulemuseks oli jõuline, heade meloodiatega album “Hybrid Theory” (2001), millel on ka oma sõnum.

“Chester in mina kirjutasime erinevatest emotsioonidest – optimistlikest ja frustreerivatest,” ütleb Shinoda. “Kirjutasime argipäevastest asjadest, sest mõnikord on hea, kui tead, et paljud inimesed elavad läbi samasuguseid asju nagu sa ise.”

Debüütplaat oli vägev. Sellel on tunda nn Linkin Parki saundi, mille tagavad Benningtoni rikas ja võimas laulustiil ning Shinoda kiire ja tuline MC-töö.

“Arvan, et Chesteri ja Mike’i pluss ongi see, et nad teineteist täiendavad,” arvab Phoenix. “Stiilid, mida me kokku segame, on erinevad, kuid tulemus peab olema loomulik, sest see ongi Linkin Parki võlu.”

Kriitikud lisavad, et album on tõstnud kogu räpp/rokk-generatsiooni uuele tasemele. Elektroonika, live-instrumentide ning sämplimise segu on täiuslik. Prodigy ja Incubusi alustatud töö on viidud uuele tasemele.

 

Kontserdid

 

Pärast plaadi valmimist siirdus kuuik kontsertlavadele, tõestamaks, et Linkin Park on plahvatuslik live-bänd.

“Olen alati tahtnud, et meie show oleks energiline,” lisab Hahn, “meil on trummimasinad, sämplerid, vinüülplaadimängijad, et kõik sämplingud laval elusalt esitada. See toobki meie lugudesse ainukordsuse.”

Tänaseks on Linkin Park üle maailma andnud väljamüüdud staadionikontserte, olnud peaesinejateks maailma suurimatel muusikafestivalidel, sh. Downloadil, Reading and Leeds festivalil Inglismaal, Rock in Rio Portugalis ja Summer Sonic Jaapanis ning  olnud esimene ja ainus lääne rokkbänd, kes andnud Hiinas viie staadioni  turnee. Nende viimase ja seni kõige edukaima maailmaturnee raames esineti 16. riigis 1.5 miljonile inimesele.

 

Linkin Park ja fännid

 

Vastates, milles seisneb ansambli edu, arvab Bourdon, et juba algusest peale on Linkin Park loonud lähedase suhte oma fännidega.

“Me oleme nagu üks suur pere, meie videod, reklaamtooted ja kodulehekülg lähtuvad ennekõike fännidest.” Igal kontserdil jagatakse fännidele tuhandeid autogramme. “Me lihtsalt püüame olla fännidele vastutulelikud,” lisab Shinoda,”kuna fännid on aidanud meie unistustel täituda.” Kas pole tore mõte!

 

Ikka edasi

 

Pärast esimest plaati kinnitas Shinoda ajakirjale “Rolling Stone”: “Olen kindel, et võiksime teha nüüd midagi pöörast, aga mulle meeldib see, mis meile meeldib, ja me teeme seda.”

Tehtigi teine plaat “Reanimation” (“Taaselustamine”, 2002), mille produtsentideks olid Don Gilmore ja Shinoda.

Teine plaat viib debüütalbumi uuele tasemele, kuna siin on hulk erinevaid interpretatisoone esimese plaadi lugudest. Kuid see pole tavaline remix-plaat, sest paljudel lauludel on uus rütm ja uus meloodia ning sõnad. Plaadil on kindlasti rohkem räppi kui rokki, kuid ka see album tõi bändile juurde uusi fänne.

Fännid ja publik olid aga valmis ka päris uueks plaadiks. 2003. aasta märtsis ilmus LP “Meteora”, millel ka hittlood “Somewhere I Belong”, “Faint” ja “Numb”.

2003. aasta lõpus avaldas Linkin Park kontsert DVD “Live in Texas”.

 

Aasta hiljem tehti koostööd räppari Jay-Z’ga, esinedes üheskoos MTV’s. Tulemuseks oli EP “Collision Course”, mis ilmus 30. novembril 2004. Plaadil esitati koos seitse Linkin Parki ja kuus Jay-Z lugu. “Numb/Encore” sai tõeliseks menukiks.

2005 oli bändi jaoks suhteliselt vaikne aeg. Tegeleti heategevusega ja pikendati lepingut plaadifirmaga Warner. Juulis lõi Shinoda kaasa edukas hiphop-projektis Fort Minor. See oli Mike’i jaoks oluline, sest sai naasta oma hiphopi juurte juurde. Ka Bennington töötas sooloprojektiga Snow White Tan, kuid loobus plaadi avaldamisest, kuna Linkin Park alustas tööd uue plaadiga.

2007 ilmuski album “Minutes to Midnight”.

Ja see on ju alles algus. Bändil on ilmunud mitu plaati ka sellel kümnendil ehk “A Thousand Sounds” (2010), “Living Things” (2012) ja “The Hunting Party” (2014).

 

Nüüd jällegi uus album – “One More Light”. Plaat, mida on kritiseerinud kriitikud ja ka fanned. Linkin Parki liikmed on seetõttu olnud üsna pahased, sest nende eesmärgiks oli teha midagi uut, läheneda Linkin Parki muusikale veidi teisiti, kui seni seda tehtud.

Plaadi esimene singel on “Heavy”, teine singel on “Battle Symphony”.

Huvitaval kombel on plaat äärmiselt lühike – 35 minutit ja 19 sekundit.

Plaadi avalöök on rahulik pop-rokilik lugu “Nobody Can Save Me”, mille kohta öeldakse, et see oleks nagu Linkin Parki uuestisünd. Mine võta kinni. Kas on uuestisünd või katsetavad mehed hoopis uusi muusikalisi stiile.

Teine lugu on veidi rohkem vana Linkin Parki moodi. Pealkirjaks on “Good Godbye” ja selles löövad kaasa USA räppar Pusha T ja briti grime ja hiphop artist Stormzy. See on selline rahulikum räpi ja hiphopi lugu.

Kolmas lugu “Talking To Myself” algab rokilikumalt, kuid ka sellest kujuneb välja pigem popilikum lugu. Loo üheks autoriks on Iley Juber, kes kirjutanud lugusid Beyonce’ile, Major Lazerile, Robin Schulzile ja Kaskade’ile.

Neljas lugu on “Battle Symphony”, mis on plaadi üks singlilugudest. On tunda, et see on Linkin Park, kuid jällegi pigem selline rahulik lugu.

Viies lugu on “Invisible”, mis taaskord on üsnagi popilik lugu. Kaasaegne popilugu.

Seejärel plaadi esiksingel “Heavy”, milles lööb kaasa ka USA lauljatar Kiiara. Huvitavate harmooniatega ja meeldiva meloodiaga lugu, kuid jällegi selline unistavalt rahulik ja mõtisklev.

Seitsmes lugu on “Sorry for Now”, kaheksanda pealkiri on “Halfay Right”, üheksas lugu on “One More Light” (plaadi nimilugu on selle albumi üks ilusamatest) ja viimane, kümnes kannab pealkirja “Sharp Edges” – kõik on äärmiselt rahulikud, mõtisklevad ja vaiksed lood. Oleks nagu Linkin Park, aga samas, nagu ei ole ka. Oleks kui uus band, aga mis teha, eks kõik bändid otsivad ja katsetavad, et äkki tasuks teha midagi mud. Ju on praegu Linkin Parki katsetuste aeg.

 

Kuula ise ka:

https://lnk.to/LinkinParkOML

 

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad