KNUPS - 9-15 aastastele » Muusika

Muusika: Uus plaat: Zak Abel ''Only When We're Naked''
Uus plaat: Zak Abel ''Only When We're Naked'' (9 oktoober 2017)


Zak Abel

„Only When We’re Naked“

(Warner Music)

 

Zak Abel on noor inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik, kes selle aasta 1. märtsil sai 22-aastaseks. Zak Abeli ema on inglanna, isa on pärit Marokost. Lapsena ja noore poisina oli ta igati tubli lauatennisemängija, võitis isegi briti meistritiitli, kuid minnes Prantsusmaale, et hakata mängima poolprofina oli ta kindel, et treenimine pole siiski tema jaoks.

Lisaks spordile meeldis talle ka muusika, lugusid oli ta kirjutama hakanud juba 15-aastasena ning veelgi varem oli hakanud õppima ta ka klaveri- ja kitarrimängu. Nii otustas noor mees muusika kasuks, ja mulle tundub, et õigesti tegi, sest tema muusikas on midagi väga huvitavat ja esitus ning hääl on suurepärased.

 

Noore mehe seni suurimaks hitiks oli laul „Unmissable“, mis jõudis brittide singlimüügitabeli TOP 20’sse, kuid selles loos on Zak Abel oma lauluga abiks briti elektroonilise tantsumuusika produktsiooni-duole Gorgon City, mistõttu teatakse seda eelkõige just selle duo lauluna, milles laulab Zak Abel.

See laul ilmus juba 2014. aastal (paar aastat varem oli temast saanud plaadifirma Atlantic Records artist). Aasta hiljem lõi ta kampa Bristolis tegutseva produtsendi Jokeriga, kellega anti koos välja ka mitu EP’d, kuid Zak on laulnud ka Avicii loos „Ten More Days“ ja Wookie loos „Higher“. Need lood nägid ilmavalgust 2015. aastal.

Zak Abelile on alati meeldinud R&B ja popmuusika (tema üks suurimaid lemmikuid on soulmuusika legend Bill Withers, kuid ka Marvin Gaye ja Paolo Nutini), mida kinnitasid ka tema 2016. aastal ilmunud soolosinglid „Everybody Needs Love“ ja „Unstable“. Seejärel töötas ta aasta aega oma debüütalbumiga, mis nüüd lõpuks ka ilmus.

„Only When We’re Naked“ on väga hea plaat, kus löövad kaasa mitmed muusikamaailma kuulsad produtsendid, nagu näiteks Kaytranada ja Wookie.

Uuelt plaadilt on singlitena ilmunud „Unstable“, „All I Ever Do (Is Say Goodbye)“ ja „Rock Bottom“.

 

Plaadi kuulamisrõõmu jätan hea meelega kõikidele muusikasõpradele endile, kuid pean tunnistama, et mulle see album meeldib, sest noor mees teeb tõepoolest väga head muusikat, milles on jõudu ja võimsust, kuid ka oskust rahulikumaks olekuks ja mõtiskluseks. Ka laulja hääl on igati põnev, nii noore artisti kohta igati võimas. Võiks öelda, et täiskasvanud mehe hääl. Hääl, milles on seda soulmuusikale omast miskit, mida paljudel artistidel ei ole.

 

Plaadi avalugu „Unstable“ paneb kuulaja kuulama. Zak Abeli laul kõnetab, muusika saadab lauljat tagaplaanil, kuid see on huvitav lahendus. Palju on põnevaid kitarrisaunde, kuid laulu arenedes tuleb laulja häälde võimsust kogu aeg juurde, et ühel hetkel taas rahulikumaks saada. Väga hea lugu.

Ja teine lugu jätkab täpselt sama hästi. „Still Want Uuu“ on samuti väga hea souli-hingamisega lugu. Refrään on lihtne on lihtne, kuid meeldejääv. Palju on laulus vokaliise, mis lahendatud laulja poolt igati lahedalt ja kaasakiskuvalt. Mulle meeldib, midagi pole ütelda.


Kolmas lugu „Broken“ algab väga põnevate helidega, ja hästi rahulikult ning vaikselt, kuid Zak Abeli hääl toimib ka siin väga hästi. Selles loos on eriti tunda sellist soulmuusiku hinge ja esitust. Ai, see on hea lugu. Ja millised lahedad saundid läbi loo!

Neljanda loo pealkiri on „The River“ ja see on oluliselt popilikum, kui kolm esimest lugu, kuid see ei ole lihtne popmuusika, see on väga hea ja kvaliteetne popmuusika. Pean ennast kordama, sest noorel lauljal on tõepoolest väga uhke ja võimas hääl.

Viies lugu on „Beautiful Life“ ja see on jällegi veidi rahulikum, kuid igati positiivse alatooniga, popihingamisega lugu.

Kuues lugu algab põneva klaverimänguga, pealkiri on väljakutsuv „Only When We’re Naked“. Kas see jääbki selliseks klaveri-looks? Ei, juba on juures rütmikomponendid, ja siin on igati ägedalt seotud souli, kübe latiinot ja dzässilikku hingamist ning olekut. Kokku igati mõnusa minekuga lugu.


Seitsmes lugu „Awakening“ on popilik ja rütmikam, kuid sellele järgneb „Deserve To Be Loved“, mis on jällegi väga rahulik mõtisklus, kuid noore mehe hääl ja esitus mõjuvad ka sellises rahulikus loos. Võiks öelda, et see on omamoodi väga lahe vanakooli souli-ballaad. Huvitav on kuulda noore artisti hääles midagi sellist, mis tuletab meelde mustanahalisi souliartiste. Väga põnev lugu, palju häid meloodiaid ja harmooniaid.


Plaadi eelviimases loos „Rock Bottom“ lööb kaasa ka briti räppar ja endine grime' MC Wretch 32. See on lugu, milles on midagi, mis tuletab meelde Ed Sheeranit. Igati hea lugu.

Ja ongi plaadi viimane lugu – „All I Ever Do (Is Say Goodbye)“. Üsna popilik ja tempokam lõpp plaadile, positiivne lugu, kuigi öeldakse, et tuleb hüvasti jätta. Mulle tundub, et see on lugu, mis kasutab paljuski ka plaadi avaloo muusikat, kuigi sõnum on veidi teine. Ja samas, ei peagi ju hüvastijätt oleme nukrameelne, pigem positiivne noot, et varsti jälle kohtuda.

 

Igal juhul on Zak Abel mulle uus ja põnev leid muusikamaailmas, kellega tahaks juba õige varsti jälle kohtuda.


Kuula ka:


https://lnk.to/ZakAbelOnlyWhenWN

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad