KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Mark Twain "Prints ja kerjus"
Uus raamat: Mark Twain "Prints ja kerjus" (11 jaanuar 2016)

 

 

Mark Twain

“Prints ja kerjus”

(Tänapäev)

Mark Twaini klassikaks saanud loos „Prints ja kerjus“ vahetavad kaks poissi – kõrgeltsündinud prints Edward ja armetu kerjus Tom – juhuse tahtel oma kohad. Prints Edward unistab elust vabaduses, kus keegi teda ei käsutaks ning ta pääseks palee rangetest reeglitest. Tom tahab aga kõigest hingest nautida luksust, süüa nii palju maiustusi, kui mahub, ja lasta end teenida. Mõlemad näevad võimalust ja nad vahetavad riided, et päevaks teineteise elu proovida. Kuid miski ei lähe nii, nagu plaanitud… Pöörased seiklused, milles kummagi poisi elu ripub sageli juuksekarva otsas, viivad Tomi ja Edwardi lõpuks taas kokku ning siis otsustatakse nende saatus. 

Raamatu originaalillustratsioonide autorid on Frank T. Merrill, John J. Harley ja L. S. Ipsen.

Ameerika kirjanik Mark Twain, sünninimega Samuel Langhorne Clemens (1835 –1910) on kahtlemata üks maailma tuntumaid ja armastatumaid kirjanikke. Tema lood Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklustest on lastekirjanduse ajatu klassika, mis, nagu praegu teie käes olev „Prints ja kerjuski“, pakuvad lugemisrõõmu lastele tänase päevani.

 

“Prints ja kerjus” on romaan, mis ilmus juba 1881 aastal, kuid vaatamata sellele, on see vahva ja põnev lugemine ka täna. Esimest kord ilmus romaan eesti keeles juba 1922, vahest tuntuim trükk eesti keeles on 1956. aastal ilmunud raamat sarjast “Seiklusjutte maalt ja merelt”. 1937. aastal valmis romaanist ka vahva film, milles Miles Hendoni rollis oli legendaarne Hollywoodi täht Errol Flynn. Ka 1977 valminud film oli igati populaarne, selles mängisid kaasa mitmed toonased tähed: Oliver Reed, Raquel Welch, Erfnest Borgnine, George C. Scott, Rex Harrison jt. Aastaid tagasi oli populaarne ka Venemaal valminud samanimeline film, mis esilinastus 1972. aastal.

 Ja ei maksa unustada ka üsna hiljuti lavastatud ooperit Estonia teatris, kus peaosades mängisid suurepärased kaksikvennad Märt ja Priit Pius!

 

Mitut põlvkonda suuri ja väikseid lugejaid rõõmustanud lugu viib meid 16. sajandi Inglismaale, kus lähevad vahetusse kaks ütlemata sarnast poissi – Edward Tudor on Inglise troonipärija, Tom Cantyle pole tema lindpriist isal muud pärandada kui pikanäpumehekutse. Juhtub nii, et printsist saab kerjus ja kerjusest prints. Õpetlik lugu mõlemale.

 

Raamatu alguses saame tuttavaks Tom Canty ja tema lapsepõlvega, mis ei ole kerjuspoisil lihtne. Tema pere elab Prahihooviks kutsutud väikses ja räpases umbtänavas Pudding Lane’i taga. Tema isa on julm mees, kes peksab ja nuhtleb Tom kogu aeg, parem pole ka Tomi vanaema. Veidi sõbralikumad on Tomi suhtes tema ema ja tema õed. Tomi elu pole lihtne, kuid õnneks annab poisile mingit õpetust kohalik preester. Tomi suurimaks unistuseks on kohata printsi!

Ühel päeval on Tom taaskord kerjamas ja ta jõuab Westminsteri lossi juurde. Kerjuspoiss tahetakse lossiväravate juurest vägivaldselt minema ajada, kuid seda märkab prints Edward, kes kutsub poisi hoopis enda juurde. Nad räägivad teineteisele oma elust ja see tundub esialgu mõlematele igati põnev. Seejärel otsustatakse vahetada riideid ja nad on suures hämmelduses, kuivõrd sarnased nad on! Hetk hiljem on kohad vahetatud ning tõeline prints lahkub kerjuspoisina lossist, kusjuures ta peidab enne lahkumist ära riikliku tähtsusega eseme!

Jah, vahetus tundus olevat poistele vahva mõte, kuid kas ikka oli?

Prints ei suuda oma seisusest lahti ütelda ja julgeb seda ka avalikult kuulutada, kuid see toob kaasa selle, et teda hakatakse narrima, kiusama ja peksma. Lihtrahvas arvab, et poiss on lihtsalt nõdrameelne! Ka kodus pole olukord kiita, isa annab peksa ja vaid ema suudab märgata, et tema pojaga on midagi lahti…

Ka Tomil pole lossis lihtne, sest ta ei tunne aadlimehe ega printsi elu ega kombeid, mistõttu teda peetakse haigeks ja see pole hea. Kuningriigile on tulevikus vaja ikkagi tervet kuningat! Ka printsi isa, kuningas Henry VIII on tervisega hädas ja teda teeb murelikuks ka oma poja muutumine. Õnneks saab ju printsile anda õpetust ja koolitust, kuigi see pole just väga lihtne ülesanne. Nii saame osa ka Tomi esimesest kuninglikust lõunasöögist, kus ta lausa näppudega toitu sööb!

Ei möödu palju aega, kui vana kuningas sureb, selgub, et kadunud on ka riigipitsat! Huvitav, kas see ongi ese, mille õige prints ära peitis?

Samal ajal on tõelise printsi elu kerjusena veelgi keerulisem. Isa tirib poega koju, et talle peksa anda. Rahva seast üritab poissi kaitsta preester, kelle Tomi isa lihtsalt maha lööb… nüüd peab hakkama Tomi isa ennast varjama, temast saab tõeline lindprii…

Õnneks saab Edward endale ka kaitsja – julge sõjamehe Miles Hendoni, kes tunneb, et selles poisis on miskit julget ja kuninglikku, mida tuleb kaitsta! Talle tundub, et poiss etendab printsi rolli väga hästi, mõistamata, et tegemist ongi ju õige printsiga.

Veidi hiljem lööb Edward oma kaitsja rüütliks, sir Miles Hendoniks! Mehele võib tunduda lihtsalt unistusena ja nagu ta ise mõtleb – temast on saanud unelmate ja viirastuste kuningriigi rüütel!

Kuid Edward ei saa pikalt nautida oma kaitsja teeneid, sest ta röövitakse. Röövijaks ei keegi muu, kui Tomi isa, kes viib oma poja suurde kerjuste kampa, kus uhkelt käituv poiss kõikidele pigem nalja teeb. Teda hakatakse kutsuma Loo-Loo Esimeseks, lollpeade kuningaks!

Samal ajal saab kerjuspoiss Tom printsina kuningaks. Saame teada, et kuninga ja tema kaaskonna varaline seis on üsna õnnetu. Tom noore kuningana on üsna mõistlik ja teeb ka toredaid ja südamlikke otsuseid. Nii lubab ta aidata poissi, kes töötas sellisel “vahval” kohal nagu printsi peksupoiss – nimelt, kui prints halvasti õppis ja asju selgeks ei saanud, sai poiss tema eest peksa, sest printsi ei tohtinud ju nüpeldada! Tom päästab ka mehe, keda süüdistatakse mürgitamises, ema ja tütre, keda süüdistatakse nõidumises. See kõik avaldab imetlust kuninglikus õukonnas, sest neile meeldib uue kuninga rahu ja ostsustusvõime!

 

Edward sunnitakse kerjuste kambas kerjama või vähemalt kaasa mängima. Eriti kõva sundija on üks kerjuspoiss, kel nimeks Hugo.

Ühel hetkel õnnestub Edwardil siiski põgeneda. Ta on sunnitud ööbima isegi laudas, kaaslaseks armas ja soe vasikas, kelle troonipärija endale kaissu võtab, sest nii on soojem.

Edward jätkab oma põgenemisteed, kuni jõuab ühe kummalise ja hirmuäratava eraku juurde, kes kinnitab, et ta on lausa peaingel. Kui Edward kinnitab, et tema on Inglismaa õige troonipärija, siis tekitab see erakus üsna jubedai mõtteid ja ta plaanib poissi tappa!

Õnneks ilmub taaskord õigel ajal Miles Hendon, kes erakuga metsa poissi otsima lähevad, kuid samal võtavad Edwardi kaasa Tomi isa ja Hugo!

Seekordne liitumine kerjuste kambaga lõpeb halvasti, sest Edward lavastatakse Hugo poolt süüdlaseks ühes röövimises ning troonipärija võetakse vahi alla! Kui poleks Hensonit võiks asjad üsna halvasti lõppeda.

edasi liiguvad Henson ja Edward mehe kodukanti, kus peaks elama tema isa, kus peaksid olema õilsa sõjamehe varandus. Kodukandis on arvatud, et Henson on surma saanud ja keegi ei usu või ei taha uskuda, et tulija on õige-Henson! Ei tunne teda tema vend Hugh, isa ja teine vend on surnud, teenritest on alles vaid viis kelmi, ülejäänud 22 ustavat ja ausat on surnud! Miles Hensoni mõrsja leedi Edithist on saanud hoopis Hugh’ abikaasa. Näib, et vend on võtnud endale kogu varanduse ja ka Hensoni naise! Miles usub, et just vend on kogu selle jama taga, kuid Miles ise võetakse kodukandis veel ka vahi alla kui pettur!

Õnneks on karistus kerge, Henson ja Edward pääsevad liikuma Westminsteri lossi poole, sest õige varsti peaks toimuma kuninga kroonimine ehk kroonimisprotsessioon.

Kuidas lugu lõpeb? Kes saab kuningaks, kas Edward või Tom? Mis saab Miles Hensonist, kes Edwardit ju igati aitas? Ja kellest saab Kenti krahv?

Kõikidele nendele ja ka teistele küsimustele saate vastused, kui selle vahva seiklusloo läbi loete. Kinnitan, et raamat on igati põnev ja kaasahaarav lugemine, kus on nii põnevust, huumorit ja vahvaid seiklusi.

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad