KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Dr Mike Goldsmith "Teadusideed 30 sekundiga"
Uus raamat: Dr Mike Goldsmith "Teadusideed 30 sekundiga" (14 jaanuar 2016)

 

 

Dr Mike Goldsmith

“Teadusideed 30 sekundiga”

(Pikoprint)

„Teadmised 30 sekundiga“ on uus teadussari, kus igasse raamatutesse on kogutud ühe valdkonna teemad ning esitatud nad kiirelt haaratavas ja lahedate illustratsioonidega formaadis. Igal teemal on algteadmised võimalik omandada vaid 30 sekundi jooksul, lõbusad lisaülesanded aitavad loetut kinnistada.

Selles haaravas raamatus noortele teadushimulistele on välja toodud suurimad teadusideed, Vana-Kreekast tänapäevani. 30 olulisimat teemat, nagu liikumine, gravitatsioon, DNA ja evolutsioon, seletatakse lahti kiirelt haaratavalt 30 sekundi jooksul, toeks kolmesekundilised välkkokkuvõtted ja lahedad värviküllad illustratsioonid. Raamatus on lisaks huvitavad eksperimendid koduseks proovimiseks.
Raamatu kuus teemalõiku on:
vanad kreeklased,
teadusrevolutsioon,
mõistuse ajastu,
moodne tööstus,
moodne teadus,
teadus täna.

 

Selle raamatu kaanel on veel teinegi pealkirjake: “30 murrangulist teooriat, mida selgitatakse noortele geeniustele poole minutiga”. Mulle tundub, et see on üks igati põnev teaduseraamat noortele!

Raamatu sisekaanelt saame teada, et selles raamatus on võimalik lugeda 30-st põnevast teooriast, mis on kujundanud teadust. Saame teada, kuidas teaduse suurimad mõtlejad on selgitanud meid ümbritsevat maailma. Selle raamatu abiga on võimalik saasa aru, miks mineviku avastused on ka tänapäeval tähtsad. Saame tuttavaks moodsa teaduse kõige peadpööritavamate ideedega. Meil on võimalik kontrollida teooriaid ja nende kohta veel üht-teist teada saada. Lisaks leiame siit kolmesekundilised kokkuvõtted teemadest ja üllatavatest faktidest.

 

Raamatus on kuus osa: “Vanad kreeklased”, “Teadusrevolutsioon”, “Mõistuse ajastu”, “Moodne tööstus”, “Moodne teadus” ja “Teadus täna”! Huvitav, kas pole!

Alustame. Esimene osa on “Vanad kreeklased”. Selgub, et esimesed teaduslikult mõtlejad elasid rohkem kui 2000 aastat tagasi Kreekas. Neile ei teinud ettekirjutisi religion, mistõttu olid nad vabad oma ideid arendama.

Kõikide kuue osa alguses on sõnaseletused, et asjadest paremini aru saada. Seejärel räägitakse raamatu esimeses osas loogikast – teadus on loogiline mõtlemine ja saame tuttavaks ka suure mõtleja Aristotelesega. Teine peatükk on sellest, et matemaatika seletab maailma ja matemaatika on teadusele eluliselt tähtis. Tuttavaks saame Pythagorasega. Kolmas peatükk jutustab elementidest, sest iga aine koosneb elementidest, tuttavaks saame Emepedoklesega. Neljas peatükk räägib Päikesesüsteemist ja saame lugeda ka Aristarchosest, kes mõõtis umbes 270 eKr Päikese suurust.

Teine osa on “Teadusrevolutsioon”. Pärast vana Kreeka tsivilisatsiooni lõppu 5. sajandil eKr, saabus Euroopa teaduses peaaegu seisak. Teadlased Araabia maailmas arendasid kreeklaste ideid edasi. XII sajandil toodi kreeklaste/araablaste teaduskirjutised Euroopasse, kus tekkis uuesti huvi teaduse vastu.

Viies peatükis saame lugeda magnetismist ja elektrist ning William Gilbertist,liikumisest ja Galileo Galileist, rakkudest ja Robert Hocke’ist, garvitatsioonist ja Isaac Newtonist ning valgusest ja Christian Huygensist.

Kolmas osa on “Mõistuse ajastu”. XVIII sajandil pääses Euroopas võimule idee põhjendamisest ehk loogiline mõtlemine, mis viis teaduse edasisele arengule. Seda perioodi on nimetatud ka valgustusajastuks. Selles osas on neli peatükki, milles loeme kineetilisest teooriast ja Daniel Bernoullist, spektroskoopiast ja Thomas Melville’ist, keemilistest reaktsioonidest ja Antoine Lavoisierist ning aatomitest ja John Daltonist.

Neljanda osa pealkiri on “Moodne tööstus”. XVIII sajandi lõpul viisid uued leiutised, millest paljud kasutasid auru jõudu, tehnoloogia jõudsa arenguni. Algas moodsa tööstuse ajastu! Inimesed mõistsid, et teaduse abil saab ehitada ka paremaid masinaid. Selles osas on kuus peatükki, milles saab lugeda elektromagnetismist ja Michael Faraday’st, energiast, mis paneb kõik asjad juhtuma, evolutsioonist ja Charles Darwinist, kes kinnitas, et elusolendid Maal on arenenud miljonite aastate vältel. Lisaks veel pisikud, mis tekitavad haigusi ning Louis Pasteur, kes tõestas, et haugusi saab ravida pisikute tapmisega. Loeme ka geneetikast ja Gregor Mendelist, kes avastas põhilised pärilikkuse seadused. Tutvume ka perioodilisustabeli ja Dmitri Menedelejeviga.

Viies osa on “Moodne teadus”. XIX sajandi lõpul avastasid haritumad teadlased, et paljud kõige põhilisematest maailma puudutavatest teadusideedest olid eksklikud. Algas uus avastuste period! Kuues peatükis saame lugeda kvantist, tuumaenergiast, relatiivsusest ja Albert Einsteinist, mandrite triivist ja Alfred Wegenerist, elu keemiast ja Aleksandr Oparinist ning määramatusest.

Viimane, kuues osa on “Teadus praegu”. Teadlased on saanud töötada koos rahvusvahelistes meeskondades. See “suure teaduse” ajastu on viinud uutele läbimurretele. Viies peatükis on juttu Suurest Paugust, DNA’st, geneetilsest muundamisest, standardmudelitest, stringiteooriast.

 

Selline põnev raamat. Kindlasti väga huvitav ja kaasahaarav lugemine kooliõpikutele lisaks. Palju põnevaid ülesandeid, vahvaid pilte ja kõike muud, et teadus oleks igati lahe!

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad