KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Kristi Piiper "Tõde või tegu. Ema saladus"
Uus raamat: Kristi Piiper "Tõde või tegu. Ema saladus" (22 juuni 2016)

 

 

Kristi Piiper

“Tõde või tegu. Ema saladus”

(Varrak)

 

Stella ja tema sõprade pingutustest hoolimata on Stella kõige suurem hirm ikkagi teoks saanud. Et tüdruku ema on jätkuvalt kadunud ja vanatädi Asta kahtlastel asjaoludel surnud, tuleb Stellal kolida lastekodusse. Kõik tundub täiesti lootusetu. Olukord võtab aga uue pöörde, kui Stella saab endale toanaabriks võluva, ent alatasa pahandustesse sattuva Annabeli. Tüdruku, kelles on peidus rohkem, kui ta välja laseb paista. Kui Stellat hakkavad painama veidrad unenäod, on Annabel esimene, kes eesootava seikluse aimduses tahab aidata Stellal mineviku saladustest aru saada. Peatselt satuvad tüdukud saarele, kus võib peituda vastus küsimusele, mida Stella ema oma tütre eest varjata püüdis.

Tõde või tegu. Ema saladus” on teine osa noortetriloogiast, mille esimene osa „Tõde või tegu. Stella” ilmus 2015. aasta sügisel ja leidis lugejate seas kiiresti sooja vastuvõttu. Romaani autor Kristi Piiper (snd 1983) elab Tartus, õpibTartu Tervishoiu Kõrgkoolis õendust ja kasvatab koos abikaasaga kahte väikest poega. „Tõde või tegu” sarjale saab kaasa elada Facebookis aadressil facebook.com/stellaraamatud.

 

Ülimalt põnev noorteromaani triloogia “Tõde või tegu” on jõudnud teise osani “Ema saladus”. Kohe alguses mainin, et enne teise osa lugemist võiks läbi lugeda ka triloogia esimese osa, sest siis on lihtsam tegelastest ja sündmustest aru saada, kuigi kindel on ka see, et ka teine osa ei anna lugejale kõiki vastuseid küsimustele, mis lugedes tekkinud. Usun, et lõplikud vastused tulevad triloogia viimases osas.

 

Kristi Piiper on kirjutanud tõepoolest ühe väga põneva romaani, võiks öelda psühholoogilise noortepõneviku, mis väga hästi sobiks ka filmilinale. Triloogia peategelaseks on Stella, kes peaks olema 16-17-aastane neiu. Tema ema on veidi aega tagasi päevapealt kaduma läinud ning näib, et teda jälitab tema psühhopaadist isa.

Pärast seda, kui tema eest hoolitsenud vanatädi esimeses osas suri, arvatavasti ta tapeti, peab Stella minema elama lastekodusse. Esialgu on lastekodu Stellale üsna vastumeelt, sest kes ikka tahaks lastekodus elada, kuid üsna ruttu on selge, et tegemist on ühe igati korraliku asutusega, mis on ju ka ühtlasi kool. Praegu on küll suvevaheaeg ja koolitunde ei toimu, küll peavad noored käima praktikal, et endale veidi elamisraha teenida.

Selles osas saame tuttavaks Stella toakaaslase Annabeliga, kellega peategelane üsna ruttu heaks sõbraks saab, kas mitte isegi mitte liiga heaks sõbraks? Ka Annabelil on omad saladused, mida ta kõike välja ei räägi, kuid saame teada, et ta on olnud varas, tal on olnud probleeme endise toakaaslasega. Stella jaoks saab Annabelist üsna oluline kaaslane.

Lisaks Annabelile löövad teises osas kaasa ka esimesest osast tuttavad Stella poiss-sõber Johannes ja Stella hea sõbranna Kärt. Nendega me kohtusime juba raamatutriloogia esimeses osas. Ka Johannese ja Kärdiga on selles osas igasugu muresid ja probleeme – Johannese ema ei taha, et tema poeg Stellaga suhtleks, sest tal on Stellast oma eelarvamus, mida on raske murda. Kärt on olnud suhtes meesõpetajaga ja ootab nüüd last. Kuna suhe on olnud meesõpetajaga, kes kõigele lisaks on abielus, siis on asjalood üsna keerulised ja Kärt tahaks ka meesõpetaja elu põrguks muuta. Veidi hiljem Kärt leebub, kuid ei saa siiski lahti kinnisideest mees endale saada. Ühe rumala sammu tõttu tuleb Stellal õpetaja juurde sisse murda, et sealt miskit ära tuua… ma ei saa ütelda mida, sest siis läheks teil ju lugemine üsna igavaks.

Üks uus tegelane on selles osas veel – Priit, kes elab samuti lastekodus ja on Stella uus klassivend. Kuna gümnaasiumiõpilased käivad augustikuus tööl raha teenimas, nimetame seda praktikaks, siis peab ka Stella minema asendama administraatorit vaimse tervise keskusesse. Samas kliinikus on samal ajal tööl ka Priit, kes on ühe psühhiaatri assistendi koha peal. Just Priit on see, kes selle osa lõpus ühed olulised dokumendid nimetatud asutusest välja toob ja need Stellale annab.

 

Selle osa alguses saame teada, et Stella näeb kummalisi unenägusid, mis tunduvad olevat tema lapsepõlvest ja need on üsna reaalsed. Unenägudes on ema, tädi Asta ja üks pisike laps, kelle nimeks Sandra ning ka Stella ise. Stella ei suuda mõista, kes on see Sandra, keda ta unedes näeb. Kui Kärt ja Stella lähevad selgeltnägija käest abi paluma, mida peaks Kärt ette võtma oma suhtes õpetajaga, pöördub selgeltnägija Ilona hoopis Stella poole ja kinnitab, et tõepoolest on olemas keegi Sandra, kes peaks elama Vormsi saarel. Selgeltnägija lisab, kui Stella ei saa oma küsimustele ja mueredele vastust ja lahendust, siis võib ta kergesti murduda.

Lastekodus räägib Stella oma unedest ja käigust selgeltnägija juurde ka Annabelile, kellel on annet hüpnotiseerimise peale, sest juba ta vanaema oli väga kuulus hüpnotisöör. Annabel teebki hüpnoosiseansi Stellale, ja üsna ruttu on vastus käes, kes on too salapärane Sandra. Praegu ma seda teile välja ei lobise, peate ise lugema.

 

Igal juhul otsustavad Stella ja Annabel, et minnakse Vormsile Sandrat otsima, kuid seal lähevad sündmused eriti põnevaks ja pingeliseks.

Kas tüdrukud leiavad Sandra? Kes Sandra on? Kas keegi jälitab ka tüdrukuid? Kas see keegi jälitab ka Sandrat? Igal juhul on triloogia selle osa lõpus palju põnevust, põgenemist ja isegi üks maja pannakse põlema.

Ja nagu eelpool mainisin, siis päris lõpus tuleb Priit oluliste dokumentidega, mis Stellale uut infot annavad. Millist, seda meile selles osas ei öelda, kuid igal juhul on selge, Stella peab kutsuma endale appi kõik inimesed, keda ta usaldab ja need on Johannes, Kärt, Annabel ja Priit.

Vot sedasi, selline põnev lugu “Tõde ja tegu”-triloogia teises osas. Kirjanik on oskuslikult andnud edasi nii põnevaid sündmusi, kui ka peategelase sisemisi pingeid ja muresid. Sündmused arenevad üsna ruttu ja vägagi filmilikult (seda selle sõna heas mõttesJ). Dialoogid on noortepärased ja tegelased on väga loomutruud, nagu oleks nad noored reaalsest elust.

Ma ei tea, kuidas on lood teiega, kuid mina ootan juba ka seda kolmandat raamatut, et teada saada, kuidas asjad lahenevad.

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad