KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Charlotte Greid "Lippude entsüklopeedia. Maailma lippude teejuht"
Uus raamat: Charlotte Greid "Lippude entsüklopeedia. Maailma lippude teejuht" (2 august 2016)

 

 

Charlotte Greig

“Lippude entsüklopeedia. Maailma lippude teejuht”

(Sinisukk)

 

Juba tuhandeid aastaid on lipud olnud kultuuride, rahvaste ja valduste sümbolid. Tänapäeval leidub riigilippudel vihjeid iga riigi ajaloost ning rollist rahvusvahelises kogukonnas. Raamat viibki teid põnevale ümbermaailmareisile.

„Lippude entsüklopeediast“ leiate: põhjaliku nimekirja maailma riikide lippudest, iga lipu juures on ka riigi kaart; lipu saamisloo ning lipukanga külgede suhted; faktid riikide kohta – pealinn, rahvaarv, pindala, rahaühik ja peamised kõneldavad keeled; valiku rahvusvaheliste organisatsioonide lippe.

 

Maailma riikide lipud on ikka ja alati olnud väga huvitavad ning põnevad. Igal lipul on jutustada oma lugu, üks huvitavam kui teine. Ka mulle on lipud alati huvi pakkunud. Ma pole suutnud küll kõiki riikide lippe pähe õppida, mistõttu võin kindlasti näiteks mõne Aafrika või Aasia riigi lipu määratlemisega eksida, kuid näiteks minu väikevend teadais juba esimeses klassis kõike maailma riikide lippe peast. Uskumatu mäluJ

“Lippude entsüklopeedia” on ilus ja vahva raamat, mis sobib lugemiseks ning uurimiseks nii noorematele kui ka vanematele lugejatele, sest siit leiab palju huvitavaid fakte ja teadmisi maailma riikide lippude kohta.

Sissejuhatuses öeldakse, et juba aastatuhandeid on lipud aidanud määratleda rahvaid, paiku, kultuure ja religioosset kuuluvust. Saame teada, et ametlikud riigilipud hakkasid maailmakaardile ilmuma alles seitsmeteistkümnendal sajandil… Paljud lipud on seotud poliitiliste rühmituste ja rahvusliku liikumisega. Neist tuntuim on trikoloor, millest sai jõuline sümbol Prantsuse revolutsiooni ajal, 1798. aastal, ning mis on sellest ajast alates mõjutanud paljude lippude kujundust.

Ja veel – tänapäeva riigilippe võib vaadelda kui põnevaid dokumente iga riigi rahvsuliku enesemääramise kohta: rasketest aegadest minevikus kuni praeguste poliitiliste liitudeni; religioossetest ja ilmalikest uskumustest, isegi kunstist ja kultuurist.

Selles raamatus on lipud peatükkidesse jaotatud geograafiliste piirkondade kaupa, mitte tähestikulises järjekorras ega poliitilistel alustel. Raamat annab iga lipu kohta faktidel põhinevat teavet, näiteks kasutusele võtmise kuupäeva ja proportsioonid ning üldist teavet iga maa või riigi kohta, näiteks peamised kõneldavad keeled.

Seejärel jõuame juba lippude juurde.

Esimene peatükk on Ameerika. Esimesena tuleb USA, välja toodud on pealinn, rahvaarv, pindala, rahaühik, peamised keeled ning loomulikult lipp. Saame lugeda, et Ameerika Ühendriikide lipp võeti esimest korda kasutusele 1777. aastal. Peaaegu kindlalt võibväita, et selle loojaks oli kongresmen Francis Hopkinson, kes võttis aluseks Vabaduse Poegade liikumise (aktivistide grupp, mis sõdis Suurbritannia maksude vastu Ameerika asumaades) lipu.

Seejärel Kanada. Selgub, et 15. veebruaru 1965 on päev, kui uus Kanada lipp heisati esimest korda Ottawas Parlamendimäel, tunnistajateks peaminister Lester B. Pearson ning tuhanded Kanada kodanikud. Lipu kujundas dr George Stanley. Lipu kujundus sisaldab elemente Kanada ajaloost. Punane vahtraleht sümboliseerib Kanada põlisrahvusi, kes on aastasadu vahtramahla toiduks kasutanud.

Ameerika-peatükist leiame veel Kuuba, Bahama, Barbadose, Grenada, Jamaica jpt. riigid ning lipud.

Ma ei saa teile siinkohal kõiki riike ega lippe ette lugeda, kuid teises peatükis on vaatluse all Euroopa, kolmandas Aasia, neljandas Aafrika ja viiendas Austraalia ja Okeaania. Kuid ka see pole veel kõik, sest on ka kuues peatükk, milles räägitakse meile rahvusvaheliste organisatsioonide lippudest. Näiteks ÜRO,UNICEF, Euroopa Liit, Rahvaste Ühendus, Aafrika Liit, Ameerika Riikide Organisatsioon, Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon, Araabia Liiga, Punane Rist, Punane Poolkuu, Olümpialipp.

Raamatu lõpus on kirjas ka lisalugemist ning põnevaid veebilehekülgede soovitusi, kust saab lippude kohta veel juurde lugeda.

 

Igal juhul üks igati asjalik, huvitav ja põnev raamat, mida soovitan kõikidel lugeda.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad