KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Ester Bardone, Inna Põltsam-Jürjo, Anu Kannike, Ulrike Plath ''101 Eesti toitu ja toiduainet''
Uus raamat: Ester Bardone, Inna Põltsam-Jürjo, Anu Kannike, Ulrike Plath ''101 Eesti toitu ja toiduainet'' (18 detsember 2016)


Ester Bardone, Inna Põltsam-Jürjo, Anu Kannike, Ulrike Plath

„101 Eesti toitu ja toiduainet“

(Varrak)

 

Raamat toob huvilisteni põnevat lugemist saja ühe Eesti toidulauda enim mõjutanud toiduaine ja toidu kohta. Eesti toiduna ei käsitleta seejuures ainult traditsioonilist talurahvakööki või rahvusroogi, vaid ette on võetud siinne toidukultuur kogu selle ajalises, ruumilises ja kultuurilises mitmekesisuses.

Eesti toidu näo on kujundanud looduskeskkond ja kliima, samuti rahva peamised tegevusalad – põllundus ja karjakasvatus. Läbi aja on Eesti köök olnud avatud kultuurimõjudele: keskajast peale on tuntav saksa, Lääne-Eestis ja saartel rootsi, põhjarannikul soome, Kagu- ja Ida-Eestis vene mõju. Kahtlemata on toidukultuuri kujundanud ka aianduse, elamuarhitektuuri, disaini ja tehnoloogia ning kodumajanduse areng.

Lisaks eriuurimustele on autorid toetunud mitmekesistele allikatele, nagu arheoloogiline leiuaines, kroonikad, arhiivide ja muuseumide materjalid, ajaloolised esemed, kokaraamatud, käsiraamatud, mälestused, ajakirjandus, joonistused, maalid, aga ka suuline pärimus ning isiklikud kogemused.

 

„101“-raamatusari on kindlasti üks põnevamaid ja huvitavamaid raamatusarju, mis meil Eestis praegu ilmub. See on selline raamatusari, mis sobib lugemiseks nii noorele kui ka vanale. Sarjas on varem ilmunud raamatud Eesti lilledest, lindudest, pühapaikadest, puudest ja põõsastest, kirjandusteostest, vana aja asjadest, laevadest, spordilugudest, ravimtaimedest, mõisatest, arhitektuuriteostest, loomadest, popmuusika albumitest, ajaloo sündmustest ja pühakodadest. Ilmumas on raamatud Eesti teatrisündmustest ja arheoloogilistest leidudest.


See raamat räägib meile Eesti toitudest ja toiduainetest. Ülevaade raamatus on antud tähestikulises järjekorras ja alustatakse aiamarjadest.

Aiamarjade kasvatamine sai Eestis alguse ilmselt keskajal kloostriaedades, kust need jõudsid linnakodanike ja mõisate aedadesse. Isegi mõnel jõukal talupojal võis olla marjapõõsaid.

Aiamarjadele järgnevad ülimaitsvad angerjas ja silm. Eesti vetest püütud kaladest on aastasadu, tõenöoliselt veelgi kauem hinnatud suurepärase maiuspalana just angerjast ja silmu.

Edasi on juttu eksootilistest mereandidest – austritest.

Neile järgneb hapukoor – ilmselt ka Vene köögi mõjul levinud toiduaine. Hapukoort lisati ja lisatakse supile, pudrule, kastmele, magustoidule. Hapukoorele järgnevad samuti piimatooted – hapupiim, pett ja keefir. Siin on ka vahva 1930. aastate plakat, millel on tekst – hapupiim pikendaab eluiga! Vot sedasi!

Seejärel on valikus taaskord kala ehk heeringas, mis jõudis eestlaste toidulauale hansakaupmeeste vahendusel hiljemalt 13. sajandil ning sealtpeale kuulub soolaheeringale eesti toidukultuuris eriline koht.

Heeringale järgnevad herned ja oad, hirss ja mais, hoidised metsa- ja aiasaadustest, isegi hüljes. Seejärel juba juust, mis on kindlasti paljude suureks lemmikuks. Juustuvalmistamise oskuse tõid keskajal Eestisse rannarootslased, kellelt isandad nõudsid isegi juustukoormist. Juustu tehti nii lamba- kui lehmapiimast.

Juustule järgneb jäätis. Pole ju täpselt teada, kas jäätisevalmistamise retsept jõudis Euroopasse Aasiast või Araabiast. Kaua oli jäätis eeskätt jõukate maiustus, kuid õnneks on aastatega asjad muutunud ning nüüd võivad jäätist nautida peaaegu kõik.

Liigume edasi – kakao ja šokolaad, kalamari, kali, mis on Eesti igapäevase toidulaua vanimaid jooke, kama, kanep, kapsas, mis oli 20. sajandi keskpaigani kogu Euroopas üks kõige tähtsamaid köögivilju, karask ja kakud, kartul, mis jõudis Euroopasse 16. sajandi esimesel poolel, kuid alles 18. sajandil sai sellest üks tähtsamaid toiduaineid.

Riburadapidi tulevad kasemahl, kilu, mis on läbi aegade olnud koos räimega Eesti rannavetes püütavamaid kalu, kodulinnu liha, kohupiim, kohv, mis on pärit Etioopiast ja jõudis Veneetsia kaupmeeste vahendusel Euroopasse 16. sajandi teisel poolel, võites suhteliselt kiiresti populaarsust.

Meile räägitakse veel ka kringlist, kurgist, kõrvitsast, küpsistest, lambalihast, limonaadist, makaronidest ja nuudlitest, mandlitest ja martsipanist, meest, munast ja munatoitudest, mõdust, pannkookidest ja vahvlitest, piimast, piparkookidest, pirukatest, rabarberist, riisit, mis jõudis Eestisse keskajal hansakaubanduse kaudu. Juba 1405. aastal on Tallinna raehärrade hingedepäeva söömapeoks ostetud muu hulgas ka riisi.

Kas teate, et juba mitu tuhat aastat kuulub eestlaste toidulaual väärikas koht Eesti rannikuvete arvukamale kalale, räimele. Või seda, et eesti toidukultuuri üheks alustalaks võib pidada sealiha, sest sellel on läbi aegade olnud eestlase toidulaual sedavõrd tähtis koht.

Juttu on veel seentest, sibulast, soolast, suhkrust, süldist, mida peetakse saksa toidukultuuri panuseks keskaja Euroopa kööki, tatrast, teest, vorstist ja võist. Viimased toidud ja toiduained selles vahvas raamatus on õun, äärikas ja ürditee.

Selline huvitav ja ka põnev lugemine on raamat, mis jutustab meile 101 toidust ja toiduainest Eestis. Olen kindel, et see sobib väga hästi nii noorele kui ka vanale. Neile, kellele pakub huvi toidumaailm, kuid ka neile, kes huvituvad ajaloost.

Palju on raamatus väga huvitavaid pilte ja fotosid.

5+ raamat!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad