KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Holly Smale ''Mina, nohik''
Uus raamat: Holly Smale ''Mina, nohik'' (18 aprill 2017)


Holly Smale

„Mina, nohik. Nohikust tšikiks“
(Pegasus)

 

Harriet Manners teab nii mõndagi.

 

* Kassidel on kummaski kõrvas 32 lihast.
* Sinilinnud ei suuda eristada sinist värvi.
* Keskmine inimene naerab 15 korda päevas.
* Maapähklid on dünamiidi üks komponente.

 

Aga ta ei tea seda, miks ta koolis kellelegi ei meeldi.

Nii et kui talle pakutakse võimalust end muuta, haarab Harriet sellest kinni. Kas tal õnnestub muutuda nohikust tšikiks tšikiks?

 

Teismelisena oli Holly Smale kohmakas, veidi nohiklik ja mõnevõrra häbelik ning veetis suurema osa ajast ennast riietusruumi tualettides peites. Kui ta oli viieteistaastane, märkas teda ootamatult üks tähtis Londoni modelliagentuur ja järgmised kaks aastat veetis ta moelavadel pikali kukkudes, näost tulipunaseks värvudes ja lõhkudes asju, mille hüvitamist ta endale lubada ei saanud.

Selleks ajaks, kui Holly oli lõpetamas Bristoli ülikooli bakalaureusekraadiga Inglise kirjanduse alal ja magistrikraadiga Shakespeare’i alal, oli ta modellindusest loobunud ja asunud täitma oma unistust saada kirjanikuks.

 

Holly Smale on kirjutanud ühe igati mõnusa ja laheda huumoriga noorteka, mida võib nimetada ju ka tüdrukute raamatuks, kuid ma usun, et ei juhtu mitte midagi hullu, kui seda ka mõni noormees loeb, sest naljad ja ütlemised on selles raamatus väga-väga lahedad.

 

Juba raamatu pealkiri – „Mina, nohik“, on üsnagi väljakutsuv, sest kes ikka nohik olla tahab? Või äkki tahab?

Selle raamatu peategelane, 15-aastane Harriet Manners on paljude arvates nohik, kuid tegelikult on ta üks tark, esialgu veidi tagasihoidlik teismeline tüdruk, kellele kindlasti ei meeldi, et tema koolikotile on punase markeriga kirjutatud „nohik“.

 

Kohe raamatu alguses tehakse lugejale selgeks, kes see nohik on. Vastuseid on kolm: mittemoekas või seltskondlikult saamatu inimene, pühendunud entusiast, isik, kes tunneb vajadust leksikonist sõna „nohik“ järele vaadata.

Esimese peatüki alguses tõdeb peategelane, et tema nimi on Harriet Manners ja ta on nohik. Sedasi see raamat algabki.

On detsember, Harriet on voodis soojade tekkide all ja ta üritab kinnitada lugejale, et on haige. Talle tuleb külla Parim Sõber, klassiõde Nat, kellega nad on Harrieti sõnul nagu üks ja sama inimene. Kübe hiljem tõdeb Harriet, et viimaste aastate jooksul on ette tulnud hetki, kus nende kahe igatsused ja vajadused on veidikene vastuollu läinud. Nagu ka sel detsembrikuu hommikul. Harriet ei ole haige, ta üritab kõrvale hiilida ühest üsna tüütust ettevõtmisest, kuid Nat ei lase sel juhtuda – ja juba nad jooksevadki kooli reisibussi poole, sest nad lähevad ekskursioonile Birminghami moemessile, kuhu kindlasti mitte Harriet minna ei soovi.

 

Põhjuseid on mitmeid, kuid peamised on need, et seal näidatakse riideid, neid saab seal ka osta ja pärast endaga koju kaasa viia, seda võib ju ka lausa šoppamiseks nimetada. Kõik need asjad pole sugugi mitte Harrieti jaoks. Nati arvates on kõik see hiiglama lõbus.

Enne bussisõidu algust jutustab Harriet lugejale veel veidi endast. Lugeja saab teada, et tüdruku ema on surnud, tal on võõrasema Annabel, kes abiellus tüdruku isaga, kui Harriet oli seitsmene. Annabel töötab juristina, mis tuleb selles loos veel mitu korda esile. Harrieti isa töötab reklaaminduses. Ta mitte ei mängi reklaamides, ta kirjutab reklaame. Harriet on perekonnas ainus laps. Nat ei ole mitte lihtsalt Parim Sõber, ta on ühtlasi ka Harrieti Ainus Sõber. Põhjus võib olla selles, et Harrietil on kalduvus inimeste grammatikat parandada ja rääkida neile fakte, mis neid ei huvita. Nende faktidega puutume ka selles raamatus kokku, kuid tegelikult ei ole need üldse mitte igavad faktid, pigem huvitavad ja isegi naljakad. Nat on Harrieti sõnul ilus tüdruk, tema ise seda ei ole.

 

Tagasi bussi. Seal kohtume ka Alexa Robertsiga, kes on Harrieti vastane, rivaal, verivaenlane, vihavaenlane. Harriet on tundnud teda kolm päeva kauem kui Nati ja Harriet pole siiani aru saanud, mis Alexa probleem on. Buss pidurdab äkitselt ning loomulikult kukub Harriet Alexale otsa, mis tekitab jällegi paksu pahameelt ja ütlemist.

 

Siinkohal tuleb teha väike kõrvalepõige, sest raamatu autor on väga lahedalt loosse sisse põiminud peatükid, milles Harriet teeb nimekirja inimestest, kes teda vihkavad. Nimekiri algab Alexega, kuid see täieneb pidevalt. Nimekirjaga liituvad veel moemessil toimetanud kübaratädi, mitmed moemessi müügilettide omanikud, Nat, 11 A inglise kirjanduse klass, modellid, koolidirektor, võõrasema ja Harriet ise.

Raamatu lõpus on võõrasema Annabel see, kes selle nimekirja kahtluse alla seab ja peaaegu kõik nimed sealt maha tõmbab, ja seda ka Harrietile põhjendab.

Kui kõrvalepõigeteks läks, siis on väga põnev ka see, kuidas raamatu autor on sidunud oma raamatusse väikesi viiteid ja mainimisi ka teiste raamatute ja raamatutegelaste kohta, näiteks „Sõrmuste isand“, „Dorian Gray portree“, „Võlur Oz“, „Laul Haiavatast“ jt.

 

Jälle bussi tagasi. Bussis kohtume veel ka Harrieti klassivenna Tobyga, kes on samuti nohik. Poisil on hea meel, et ta on leidnud teise nohiku ja ta püüab alati Harrietiga koos olla. Harriet tunnistab, et Toby on nagu jääkaru keset vihmametsa, kes on leidnud seal veel ühe jääkaru, mis talle loomulikult head meelt teeb. Bussis läheb Tobyl süda pahaks nagu ikka, kuid seekord oksendab ta Harrietile sülle ja pihta saab ka Nat. Nii peavad tüdrukud minema moemessile oranžides jalkasärkides, rohelistes jalkapükstes ja valgetes põlvikutes. Need õnnestus neil laenata bussis olnud kahelt kutilt, kes pidid pärast ekskursiooni jalkatrenni minema. Seega pole nad mitte eriti glamuursed moemessi jaoks, kuid sellest pole lugu, sest sündmused võtavad üsna ootamatu pöörde.

Moemessile Harriet ja Nat jõuavad. Natil on omad plaanid. Seal peaksid olema kohal ka modelliagendid, ja Nat on juba seitsmendast eluaastast otsustanud, et temast saab modell. Ta on ostnud kaheksa aastat ajakirja Vogue ja loobunud isegi pudingi söömisest. Pudingud on ära söönud Harriet.

 

Moemessil koperdab Harriet müügilettide otsa, mis vallandab väikese paanika kübaratädis ja mitmes müügileti omanikus, kuid õnneks päästab Harrieti täbarast olukorrast üks kummaliselt riietuv ja kummaliselt kõnelev mees, kel nimeks Wilbur, mitte William, mida ta ise korduvalt toonitab.

Selgub, et tegemist on modelliagendiga maailmakuulsast Infinity Modelsist. Mees kinnitab, et talle meeldib Harrieti look (jalkariided ja valged põlvikud?), mis olevat uus, värske, ebatavaline ja inspireeriv. Harrieti ei suuda seda uskuda. Mees tahaks teha tüdrukust pilte, mida ta ka kohe tegema hakkab. Hetk hiljem kõnnib nende poole Nat, mistõttu otsustab Harriet peitu pugeda lähedal oleva laua alla. Laua all on üks lahe kutt, kes kohe Harrietile meeldima hakkab. Kutt on umbes Harrieti-vanune ja näeb välja nagu tumedapäine lõvi, sest tal on suured mustad lokid, viltused silmad ja lai suu. Harriet kutsub teda mõttes Lõvipoisiks. Veidi hiljem selgub, et Lõvipoisi nimi on Nick ja ta on modell, kes töötab Infinity Modelsis! Kindel on see, et Harrieti on moemessil „märgatud“, seda on märganud ka Nat, kes Harrieti arvates kuulub nüüd samuti sellesse nimekirja, kus kirjas need inimesed, kes Harrieti vihkavad.

 

Kuidas rääkida sellest „märkamisest“ kodus? Rääkida sellest, et Harriet võiks olla modell?

Igal juhul Harriet sellest kodus räägib. Tüdruku isa on vaimustuses, kuid võõrasema ei näe selles asjas mitte midagi head. Tundub, et ka Harriet ei ole modelliametist suuresti huvitatud, kuni ühe tülini koolis, mille põhjustab taaskord Alexa. Seekord nii, et terve klass tõstab käed – nemad vihkavad Harrieti!? Tegelikult nad pigem kardavad Alexat, kuid…

Pärast seda nutab Harriet kaua. Ta on väsinud, et ta ei sobitu, et ta kõrvale jäetakse, et teda vihatakse, ta ei taha olla jääkaru, kes eksleb mööd vihmametsa.

Kodus selgub, et Infinity Modelsist on helistatud ja nad tahavad kohtuda Harrieti ja tema isa ning võõrasemaga. Harriet märkab oma võimalust – modellindus saab tead muuta! Annabelile see ei meeldi, kuid kohale nad kolmekesti siiski lähevad.

 

Kohtumine Wilburiga on ülimalt naljakas, kuid lisaks naljakale mehele on kohal ka maailmakuulus moelooja Yuka Ito, kes on maailmakuulsa moefirma Baylee loovdirektor. Harrietile ei ütle need nimed mitte midagi, kuid igal juhul nad kohtuvad. Harriet on kindel, et ta suutis kohtumise Yuka Itoga kihva keerata, lisaks lähevad tülli tüdruku isa ja võõrasema, kuid asjad on hoopis teisiti. Yuka Itole Harriet meeldib, ta tahab temaga tööd teha.

Harriet otsustab asjaga kaasa minna, kuid selleks on vaja valetada kodus võõrasemale, koolis Natile, kes on vahepeal jõudnud Harrieti kaitseks välja astuda ja lõiganud ära Alexa hobusesaba, et kõik saaksid koolis tema üle naerda. Harriet ei suuda seda uskuda, keegi on alustanud sõda tema nimel, tema kaitseks, ja nüüd peab ta sellele inimesele veel ka valetama, et mitte teda solvata.

Ainus, kes Harrieti plaaniga kaasa läheb on tüdruku isa, kuid ka see toob kaasa paksu pahandust ja segadust just kodus.

 

Harriet läheb koos isaga Venemaale, talvisesse Moskvasse, kus toimub Baylee fotosessioon ja Harriet on Baylee uus „nägu“.

Siinkohal tõmban joone alla.

Lugege ise edasi, kuid ma kinnitan, et asjad lähevad vägagi naljakaks ja huvitavaks, sest saame osa Harrieti esimesest fotosessioonist, milles õnneks lööb kaasa ka Lõvipoiss Nick. Saame lugeda, kuidas hakatakse Harrieti „tuunima“, kuidas tüdruk saab hakkama punaste kontsakingadega, kuidas ta suudab poseerida võltskarusnahkses kasukas? Ja see pole veel kõik. Harriet peab jääb Moskvasse moeetendusele, kus tuleb kõndida mööda catwalk’i, kusjuures just tema on etenduse olulisim modell. Millega lõpeb moeetendus ja kas see on Harrieti karjääri lõpp?

Kas valed kodus ja koolis tulevad välja? Kas Harriet saab korda suhted võõrasema, Nati ja Alexaga? Kas suhte saavad korda Harrieti isa ja võõrasema? Mis juhtub Harrieti ja Nicki vahel?

Kuidas läheb Harrietil hommikuses telesaates, mida vaatab 5 miljonit inimest?

 

Lugege ja saate kõik vastused teada.

 

Igal juhul on „Mina, nohik“ üks väga lahe noortekas, mida on raske käest panna enne, kui raamat on läbi loetud. Siin on palju igasugu lahedaid sündmusi, väike ja humoorikas ülevaade modellindusest, inimestest moemaailmas, lisaks veel igasugu lahedad tegelased, kellel kõigil midagi peategelasele öelda on.

Igal juhul, äge lugemine!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad