KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: James Dawson "Ma olen poiss"
Uus raamat: James Dawson "Ma olen poiss" (20 juuni 2017)

James Dawson

„Ma olen poiss“
(Varrak)

 

Poiss olla on raske. Sest kuidas on võimalik lahedaks jääda ja veel tüdrukute sebimise peale mõelda, kui su näo peal laiutavad vinnid ja sul kasvavad karvad kohtades, mis sinu meelest ei saa üldse karvased ollagi? Tüdrukute puhul on tavaline, et nad jagavad neid asju läikivate ajakirjade kaudu ja lobisevad netifoorumites või üksteise juures külas käies. Aga kuna üldiselt eeldatakse, et poisid on vintsked ja neil ei ole emotsioone, võib sul tekkida tunne, et pead omadega enam-vähem omapäi hakkama saama.

Kes iganes sa ka oled, teeb su keha läbi jube palju muutusi ja see võib olla päris hirmutav. Selles pole midagi imelikku, kui seda tunnistad ja abi otsid – see ei takista sul olemast tugev, vastupidav ja karm.

Kirjanik James Dawson on kirjutanud tsenseerimata ülevaate puberteedieast – alustades seltskondlikust toitumisahelast kuni kallimaks olemiseni, lisaks kõik, mis jääb nende kahe vahele. Kutid saavad teada kõik, mida neil ellujäämiseks on vaja teada – ja see on brutaalselt aus.

 

Üsna hiljuti tutvustasin Sulle raamatut „Ma olen tüdruk“. Nüüd on ilmunud raamat, mis räägib teismelistest poistest kõikidele teismelistele poistele. Kindlasti tasuks seda raamatut teismelistel poistel lugeda, sest siin on palju huvitavat ja vajalikku infot, teadmisi ning näpunäiteid.

Raamatus on kümme peatükki.


Neist esimene on „Ma olen poiss“, milles raamatu autor kinnitab, et poisiks olemine on ikka väga raske. Ta kinnitab, et mõnes mõttes on see raskem kui tüdrukuks olemine, sest tüdrukuid – erinevalt poistest – enamasti julgustatakse oma kogemusi jagama ja probleemidest rääkima.

Edasi räägib James Dawson sellest, et ta on enam-vähem kindel, et tüdrukud ja poisid on võrdsed ja sarnased peaaegu kõiges kui mõned kehaosad välja arvata. Autor kinnitab, et poisiks olemine ei tee sind üliinimeseks ega tüdrukutest palju erinevaks.

Ja veel, üks väga huvitav mõte – loomulikult oled sa poiss teistmoodi kui sinu kõrval istuv kutt. Tema teeb seda jälle enda kõrval istuvast isikust erinevalt. On olemas lõpmatu hulk mooduseid, kuidas olla poiss ja need KÕIK on täiesti lubatud.

 

Teine peatükk on „Uus alfaisane“, milles on palju väga huvitavaid teemasid. Juttu on sellest, kes on lahe, kuidas olla lahe. Saad teada, mis on sotsiaalne loomaaed. Selle kohta on lausa tabel – toitumisahel. Selles ahelas toimetavad muretu lõvi, jõuliselt nähtav kotkas, ajuta paabulind, vatrav paavian, kloonitud lammas, traagiline uruhiir, imev putukas. Viska pilk peale ja uuri, kes võiksid olla sina. Seejärel räägib James Dawson muutustest, mida kõik vihkavad, kuid eks ole ka puberteet üks suur muutus. Juttu tehakse ka kiusamisest, kaaslaste survest, asjade lõksudest jm.

 

Kolmas peatükk on „Kuidas hea välja näha“. Jah, hea välimus on oluline, sest suuremal osal inimestest kujuneb esmamulje sinust esimese kümne sekundi jooksul pärast sinuga kohtumist. Siiski tasuks meeles pidada, et see mis on sees, ON palju olulisem kui see, mis jääb väljapoole, aga ilus kest on ka tähtis.

Seejärel juba põhitõdedest, näiteks sellest, et sul võib lõhn küljes olla, räägitakse näofaktidest, hammastest, nahast, habemest, märjast raseerimisest. Üritatakse leida vastus küsimusele: paks või kõhn? Juttu on ka tätoveeringutest ja augustamisest, steroididest, iluoperatsioonidest, riietest jm.

 

Neljas peatükk on üsna väljakutsuva pealkirjaga „Kubemekarvad ja seksivärk“, milles autor kinnitab: ÄRA PAANITSE. Puberteet ALGAB kindlasti ja keerab su kehas kõik peapeale. Tegelikult, kui see kohale jõuab, võid soovida, et see poleks iialgi alanud – ehkki alguses tunned selle saabumise üle suurt kergendust. See ongi puberteedile iseloomulik: sa ei tea kunagi, mis välja tuleb.

Mis puberteedi ajal muutub? Kehaosad muutuvad: aju, nägu, hääl, õlad ja rind, selg, rindkere, suguelundid, tagumik, sääred, kasv. Seejärel räägib autor ka peenisest, seksist, isegi pornograafiast on kübe juttu.

 

Viies peatükk on „Kasuta alati kondoomi“, milles just sellest räägitaksegi, millele pealkiri vihjab. Lisaks on juttu siin ka laste saamisest, abordist, suguhaigustest jm.

 

Kuues peatükk on „Kuidas olla kallim“. Siin on juttu kohtamisest, sebimisest, kuidas luua tutvusi tänaval, koolis või tööl, internetis. Siin on juttu ka suudlemise peenest kunstist. Uuritakse kas seks või armastus, kuidas leida „õige inimene“, siin on ka nn kallima test. Vastatakse küsimusele, kuidas armastust elus hoida, kuidas öelda hüvasti, juttu on ka petmisest, mahajätmisest, esmaabist mahajäetutele jpm.

 

Seitsmes peatükk on „Kuidas olla mees“. Autor räägib Sulle sellest, et mees, kelleks sa saad, on kogum inimeste arvamustest sinu kohta, aga hea uudis on see, et sina otsustad, mida inimesed sinust mõtlevad. Täiskasvanud inimese elu erineb nooruki omast selle poolest, et äkitselt seisab su ees enneolematult suur hulk valikuid. Ootamatu vabadus ise enda eest otsustada võib olla hirmutav ja kindla peale teed ka mõned vead. Just need valikud kujundavadki selle mehe, kes sinust saab.

 

Raamatu lõpus on veel sõnaraamat, väikesed õpetused täiskasvanutele, tänusõnad ning mõni sõna ka raamatu autorist.

 

Selline väga vajalik raamat teismelistele poistele. Soovitan seda kindlasti lugeda.

 

Väga lahedad illustratsioonid on teinud Spike Gerrell.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad