KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: "Laste loomaentsüklopeedia"
Uus raamat: "Laste loomaentsüklopeedia" (31 august 2015)

 

 

„Laste loomaentsüklopeedia. Sadade suurepäraste illustratsioonidega loomariigi võrdlev ülevaade“

(Tänapäev)

 

Mahukas ja hõlpsasti kasutatav entsüklopeedia loomariigist.
• Rohkem kui 1000 värvilist loomapilti
• Ohtrate piltidega loomariigi „Kes on kes?“
• Hõlmab imetajaid, linde, roomajaid, kahepaikseid, kalu, putukaid, ämblikke ja muid selgrootuid
• Kirjeldab loomade käitumist
• Koostanud asjatundjad
• Asjalik käsiraamat nii kodu kui kooli tarbeks

 

Raamatu toimetajad on Camilla Hallinan ja Jon Richards, konsultant Camilla de la Beck ning kujundajad Mariza Renzullo ja Malcolm Parchment.

Kolliaasta on alanud ja usun, et lugemist on kõikidel koolilastel ja –noortel üsna palju – õpikud, kohustuslik kirjandus jpm. Siiski tasuks leida sügisel aega ja lugeda ning uurida muid huvitavaid raamatuid, näiteks nagu see raamat. Tegemist on väga esindusliku ja sisuka teosega, mis räägib lugejale sadadest ja sadadest erinevatest loomaliikidest, lisaks ka suurepärased illustratsioonid.

Raamatus on kuus peatükki – imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad ning putukad, ämblikud ja teised selgrootud.

Esimene peatükk on imetajatest, millest selgub, et inimesed on vaid üks umbkaudu 5500 imetajaliigist. Imetajaid on kõiksugu kuju ja suurust ning neid leidub pea igas maailma osas. Lugeda saab seda, kes on imetaja, millised on nende tüübid, meeled ja luustik, mis on imetamine, kes on pärisimetaja, kes on ainupiluline. Ja jõutaksegi loomadeni. Ma ei hakka siinkohal ette lugema kõiki loomi, kellest siin juttu tehakse, kuid alustatakse ainupiluliste ja kukkurloomadega, kellele järgnevad sipelgaõgijad ja teised putukasööjad, nahkhiired, esikloomad, kiskjad jpt. Pikemalt on juttu tiigritest ja elevantidest.

Teine peatükk on lindudest. Neid on 10 200 liiki. Nad on maailma loomade hulgas ühed edukamad ning vallutanud õhu, maa ja vee. Neidki leidub kõikjal ja nad kõik on munejad. Taaskord alustatakse üldiste asjadega – kes on lind, milline on linnu anatoomia, räägitakse tiibadest, jalgadest ja nokkadest. Seejärel lindude juurde. Esimesena on vaatluse all kanalised ja maapinnal elavad linnud, neile järgnevad kahlajad, veelinnud, kured ja merelinnud, pikemalt on juttu pingviinidest. Pärast seda saame tuttavaks röövlindudega – kakulised, kullilised, kotkad. Võimsatele röövlindudele järgnevad pisemad puistulinnud ja lennumeistrid, pikemalt on juttu koolibridest, neile järgnevad vahva lauluklinnud, kaunid ja uhked paradiisilinnud, lindude osa võtab kokku lugu sellest, kuidas loomad suhtlevad.

Kolmas peatükk on roomajatest, kes põlvnevad kahepaiksetest ja ilmusid umbes 340 miljoni aasta eest. Tänapäeval on teada üle 9400 liigi roomajaid, sealhulgas sellised loomad, nagu merekilpkonnad, krokodillid, mürkmaod ja sisalikud.

Alustatakse põhiliste teadmistega – kes on roomaja, millised on roomajate seltsid, kes on munejad roomajad, kes on kõigusoojalised, millised olid eelajaloolised roomajad. Edasi juba loomade juurde – krokodillid, alligaatorid, kilpkonnad, sisalikud, maod ja kameeleonid.

Neljas peatükk on kahepaiksetest, kes olid esimesed selgroogsed, kes asusid maismaale. Nad põlvenevad kaladest ja tekkisid umbes 370 miljonit aastat tagasi. 6500 tänapäeva liiki veedavad osa elust vees.

Taaskord selgitatakse lugejale, kes on kahepaikne, millised on kahepaiksete seltsid, räägitakse hüppavast konnast, eredate värvide vältimisest, eelajaloolistest kahepaiksetest ja arengust munast täiskasvanuni. Seejärel loomade juurde – vesilikud ja salamandrid, konnad ja kärnkonnad, pikemalt noolemürgimadudest, märkidest ja maomürkidest.

Viies peatükk on kaladest, keda on umbes 32 500 liiki – rohkem kui üheski teises klassis. Enamik kalaliike elab kas meres või magevees, kuid mitte mõlemas. Peatükki alustatakse sellest, kes on kala, milline on kala kehaehitus, suu, kuidas kala hingab. Ja liigumegi põnevate kalade juurde: söörsuud, haid ja raid, tuurad, vaaphaugid, angerjad, heeringad, karpkalad, latikad, piraajad, sägad, elektriangerjas, lõhe, kirveskala, haug, tursad, merikuradid, madukalad, ahvenalised, tuunid, pääsukalad, laternkalad, sisalikkalad, kirevkalad, vikerkalad, läikkalad, ogakalad, merihobused, lestad, kammeljad, latimeeria, ogaseljad jne. Milline rikkalik valik kalasid!

 

Viimane, kuues peatükk on putukatest, ämblikest ja teistest selgrootudest. Putukaid on arvult rohkem kui mis tahes teisi olendeid Maal. Maailmas tuntakse rohkem kui kaht miljonit loomaliiki ja umbes pooled neist on putukad. Alustatakse sellest, kes on selgrootu, kes on lülijalgsed, kammloomad, rõngussid, käsijalgsed, limused, okasnahksed, ainuõõssed, käsnad, milline on putukate keha.

Seejärel juba putukate juurde: prussakad, kõrvahargid, kilgid, rohutirtsud, röövritsikad, kiilid, lutikad, täid, kirbud, mardikad, põderpõrniklased, kärbsed, öö- ja päevaliblikad, surulased, mesilased, herilased, sipelgad, termiidid, ämblikud, skorpionid, teod, nälkjad, teised maismaa selgrootud, mereolesed, kinnisloomad, ussid, okasnahkased. Putukate maailm on vägagi põnev ja neid on tõepoolest väga palju!

Vot selline vahva raamat on see uus lastele suunatud loomaentsüklopeedia, kuid see sobib lugemiseks igas vanuses loodushuvilistele. Loomade valik on väga põnev ja huvitav, on palju illustratsioone ja lühikestes tekstides on edasi antud kõige olulisem.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad