KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Kobie Krüger ''Pere keset loodus. Mahlangeni''
Uus raamat: Kobie Krüger ''Pere keset loodus. Mahlangeni'' (26 oktoober 2015)

 

 

Kobie Krüger

„Pere keset loodust. Mahlangeni“
(Varrak)

 

Kobie Krüger on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud ja kasvanud ajakirjanik ja kirjanik. Koos oma mehe ja kolme väikese lapsega elas ta aastaid metsiku Krügeri rahvuspargi sügavuses, kus nende lähimateks naabriteks olid jõehobud, antiloobid ja lõvid. Siinses raamatus kirjeldab ta erakordse soojuse ja mõnusa huumoriga selle tavatu elu igapäevaseiku ja ootamatusi, olgu selleks siis iganädalane laste kooliretk üle jõehobudest kubiseva jõe või ootamatu kohtumine poegi kaitsva emalõviga. 

 

Ma olen vist korduvalt ütelnud, et mulle loodus- ja loomaraamatud hirmsasti meeldivad. See „kiiks“ sai alguse kunagi lapsepõlves, kui vanaema ja ema raamaturiiulilt sai otsitud raamatusarja „Maailm ja mõnda“ raamatuid ning neid ka loetud. Selles sarjas ilmus mitmeid reisikirju, vahvaid lugusid rahvusparkidest, jutte reisidest merel ja maal, isegi maa all, sarja lugeja viidi Austraaliasse, Aafrikasse, Lõuna-Ameerikasse, Aasiasse ja mujale. Seetõttu võtan ma ka täna suurima hea  meelega oma lugemislauale igasugu loodus- ja loomaraamatuid, need lihtsalt on paeluvad. Ka Kobie Krügeri „Pere keset loodust. Mahlangeni“ on just selline põnev loodusraamat, mis viib lugeja Aafrikasse Krügeri rahvusparki ja see raamat võiks olla vabalt üks teos sarjast „Maailm ja mõnda“.

Kobie Krüger jutustab väga põneva, kaasakiskuva, südamliku ja vahel isegi humoorika loo sellest, kuidas ta läheb koos oma mehe Kobusega kaasa Krügeri rahvusparki. Mees on kaua aega oodanud võimalust töötada seal reindžerina ja lõpuks ta selle töö endale ka saab. Kaasa lähevad ka nende kolm blondi tütart: toona 8-aastane Hettie, 7-aastane Sandra ja vaid 2-aastane Karin (vahva on see, et selle raamatu pildid on joonistanud just Karin Krüger, kes nüüd ju täiskasvanud naine, sest raamat algab ju 1980ndate aastate alguses). Selge on see, et sellest saab üks väga põnev seiklus ja reis, kuid ei maksa unustada, et minnakse metsiku looduse keskele Aafrika savannidesse, kus elab nii kiskjaid, kui juhtub ka muid põnevaid asju.

Juba esimesel ööl oma uues kodus on raamatu autor silmitsi noore püütoniga, kes ennast ühest sinna toodud kapi sahtlist välja ajab! Palju poleks puudunud, et Kobie Krüger oleks taskulambi asemele kätte võtnud hoopis püütoni! Õnneks on esimene kohtumine ohtliku maoga õnnelik!

Järgmistel päevadel tutvutakse uue elukeskkonnaga, ümbritseva looduse, loomade, lindude ja ka teiste pargitöötajatega. Järgnevates peatükkides saame tuttavaks pimeduse isanda ehk leopardiga, kes Krügerite-pere elamise juures ööisti toimetab. Raamatu autor räägib ka mürgisest aafrikarästikust, kellega ta „kohtub“. Juttu on ka maanilisest jõehobust, kes tahab Kobie Krügeri ja tütarde paati ümber lükata, kui nad linna sõidavad, Kobus Krügeri on sunnitud pahatahtliku jõehobu minema ajama. Saame osa ka esmaspäevahommikutest, kui Kobie Krüger oma tütreid kooli viib, mis on ühtlasi ka pansionaat, kus tütred nädala sees elavad. Autotee kooli/pansionaadi juurde pole mitte tavaline autotee, see on tee, kus võib kohata elevante, pühvleid, antiloope, kus vihmaperioodil uhub vesi tee pealiskatte ära. Neljandal Mahlangeni aastal ütleb sellel teel üles Kobie Krügeri maastur ja nii ta peab olema koos tütardega öösel pimedas savannis, mis pole sugugi mitte lihtne ettevõtmine!

Ja veel, loeme ka ühest väga tigedast isaelevandist, kelle Kobus Krüger on sunnitud enesekaitseks maha laskma. Saame tuttavaks ka pisikese ja agara meemägraga, kes on aasta aega Krügerite-pere lemmikloomaks. Meemäger saab nimeks Buksie ja ta on üks igavene mürgeldis!

Loomulikult jutustab Kobie Krüger oma vahvatest tütardest, nende koolist ja elust Aafrikas. Raamatu autor peatub ka üksindusel, kuna ta on sageli kodus üksinda, sest tütred on koolis ja abikaasa tööl. Õnneks on päikeseloojangud Mahlangenis ilusad ja abiks on ka Mozarti sümfooniad.

Kuid ka ohtudest on siin veel juttu – nii peavad tüdrukud koos oma väikese sõbrannaga pagema emalõvi eest, kelle suudab Kobus Krüger siiski maha rahustada. Ühel hetkel haigestub Kobus Krüger malaariasse ja seegi on võitlus elu ja surma peale. Õnneks saab mees arstiabi ja ta paraneb. Me saama kaasa lüüa ka Kobus Krügeri patrullretkedel, kui mees käib kontrollimas karjamaade ja joogikohtade seisukorda. Patrullretkedel seatakse üles laagrid ja ööbitakse lausa telkides. Tegelikult on ju seegi üsna hirmuäratav, kui tuleb magada telgis ja kusagil lähedal möirgavad ja liiguvad lõvikarjad!

Juttu on veel lihtsalt Krügeri rahvuspargist, pargivahtidest ja sellest, kui oluline on töötav generaator.

Ma ei saa teile kõike ju ära rääkida, sest siis läheb lugemine igavaks, kuid igal juhul on see üks väga põnev, kaasakiskuv ja humoorikas raamat, kust leiab looduse ilu ja valu, tõõme ja ohtusid, vihmaperioode ja põlenguid, vahvaid loomi ja müstilisi hääli ning loodust. Ja see kõik ongi ju Aafrika, savannid, rahvuspark!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad