KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Rein Sander "Metsast aeda. Meie looduslilli"
Uus raamat: Rein Sander "Metsast aeda. Meie looduslilli" (12 juuli 2016)

 

 

Rein Sander

“Metsast aeda. Meie looduslilli”
(Varrak)

Esimene looduslill, mille seemneid ma peenrasse külvasin, oli kevadine seahernes. Seda meie kandis ei kasvanud. Seejärel tulid kukeharjad ja mägisibulad. Siis kuremõõk, millest rannaniidud tollal veel kirendasid. See kõik juhtus üle poolesaja aasta tagasi Pärnumaal.

Kubja talus Järvamaal kasvas meie tulles aias sinililli ja võsaülast, kullerkuppe ja kellukaid. Siin leidsid püsiva kasvupaiga needki taimed, mida aegade ja kolimiste kiuste olin endaga kaasas vedanud. Ka kuremõõk nüüdseks ammu hävinud rannaniidult.

See raamat tutvustab umbes kolmandikku omamaistest taimeliikidest, mis koduaeda sobivad. Olen valinud vaid need püsikud, mida ise kasvatan või olen kasvatanud – neid tunnen ma kõige paremini. Paljud neist on leidnud kasvupaiga meie Kubja talu aias Järvamaa kirdesopis. Aga kui mõnda nendest praegu meie aias ei ole, siis mitte selle pärast, et teda oleks raske kasvatada – neid õitseb meie metsaserval või põllupeenral nõnda palju, et mõttetu oleks hakata loodust aias kordama.

Rein Sander

Rein Sander (snd 1945) on Tartu ülikooli lõpetanud botaanik. Ta on töötanud aiandusagronoomina, puukooli juhatajana ja teadurina. Viimased paarkümmend aastat on ta pühendunud ravimtaimede kasvatamisele Kubja talus Järvamaal. Rein Sander on ka viljakas kirjamees: ta on avaldanud mitu luulekogu, kümmekond taimeraamatut ja arvukalt artikleid ajalehtedes ja ajakirjades. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige 1982. aastast.

 

See on suurepärane raamat kõikidele looduse- ja lillesõpradele, sest Rein Sander on ühtede kaante vahele “kogunud” väga palju taimi/looduslilli, millest tänaseks on saanud kaunid aiataimed/aialilled. Kusjuures ei maksa unustada, et siin on vaid kolmandik koudmaistest taimeliikidest, mis koduaeda sobivad. Seega võib kindlalt öelda, et Eestimaa loodus ja taimed on imelised.

Raamatu esimene peatükk on “Aed ja aeg”, milles raamatu autor tõdeb, et jättes aia ja aja omapäi, on mõne aastaga tulemuseks vana taluaed. Aeg jätab alles need taimeliigid, mis on küllalt vastupidavad, et ilma inimese hooleta toime tulla. Aed omakorda muudab aega. Vanas suures poollooduslikus aias on aja kulg aeglasem. Rein Sander leiab, et ei ole motet aja ja loodsuega võidelda. Tasuks võtta loodusest hoopis eeskuju ja kohe alguses tuua aeda meie oma looduse ilutaimi. Ja see on tõepoolest väga huvitav ja õige mõte.

Seejärel saame tuttavaks 49 taimega/lillega, mis on raamatus esitatud tähestikulises järjekorras. Esimeseks taimeks on angerpist, mis on angervaksa väikevend. Iga taime/lille puhul kirjeldab autor nende välimust, millised on õied ja õisikud, millised varred jm. Lisaks see, kus peaks konkreetset taime aias kasvatama, kuidas taim kasvab, kuidas teda hooldada. Iga taime/lille juures on veel ka vahvad infokastid – “Tasub teada”, kus on juttu sellest, kuidas meie vanarahvas on taimega talitanud, mida ütleb rahvameditsiin, milliseid hädasid saab konkreetse taimega ravida ja “Kodus kasulik”, kus on juttu juba sellest, kuidas teha konkreetsest taimest leotist, tõmmist, teed, salvi jm. Iga taime/lille juures on ka kaunid värvifotod.

Angerpistile järgneb angervars, mis on klibuvallide iludus, seejärel emajuur, humal, karukell, kellukas, koirohi, kopsurohi, kukehari, kuldkann, kuldking, kuremõõk, käokannus, laugud (karulauk ja murulauk), liilia, liivatee, maajalg, mesiputk, nelk, nurmenukk, soolikarohi, võhumõõk, ülane jpt. Nagu näete, siis valikus on nii tuntuid kui ka veidi vähem tuntuid taimi/lilli.

Raamatu lõpus on veel paar peatükki. Näiteks “Loodusaed lumest lumeni”, milles selgub, et loodusaed elab ja areneb looduse rütmis. Meie oma loodusest pärit taimele peab aias leidma sellise kasvupaiga, mis sarnaneb tema kasvukohaga looduses. Rein Sander räägib meile varjukast metsaalusest, süngest sõnajalapadrikust, liigirikkast metsaservast, liivikust ja kivikust, päikeseküllasest niidunõlvast, randadest ja vetest.

Lõppsõnas meenutab Rein Sander poisipõlve metsikuid lilli ja räägib aedgladioolist, ühest väga kaunist lillest.

Selline vahva ja huvitav lugemine on “Metsast aeda. Meie looduslilli”. Raamatust leiab palju põnevaid teadmisi ning vahva ülevaate meie ilusatest looduslilledest/taimedest ja sobib lugemiseks kõikidele loodusesõpradele. Kindlasti on see ka vahva lisa kooliõpikutele.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad