KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Hille Kilk "Eesti linnud"
Uus raamat: Hille Kilk "Eesti linnud" (18 september 2016)


Hille Kilk

„Eesti linnud“

(Ajakirjade Kirjastus)

 

Kuhu muneb kägu oma munad?
Mis häält teeb toonekurg?
Kui palju kaalub pöialpoiss?

Raamatus annavad lihtsad laused teadmisi paljude Eestis elavate lindude kohta.

Suurtähtedes raamat sobib ettelugemiseks väikelastele ja on algajale lugemishuvilisele jõukohaseks lugemisvaraks. Teksti toetavad värvilised pildid, mis pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu.

 

Hille Kilk on kirjutanud väga laheda lasteraamatu lindudest pere väiksematele lugejatele ja loodusesõpradele. Lugemine on lihtne, sest tekst raamatus on suurtähtedes. Raamat on tegelikult ju omamoodi järg Hille Kilgi teistele raamatutele ehk „Eesti metsloomad“ ja „Eesti koduloomad“.

Selles raamatus on igale linnule pühendatud üks lehekülg, paaril linnul on infot sedavõrd palju, et nemad võtavad enda alla kaks lehekülge. Iga linnu kohta on joonistatud ilus pilt, osad põnevad ja olulised faktid on ka suuremalt kirja pandud ja eraldi välja toodud. Lindudele on juurde pandud ka väike „märk“ - kas ta on laulu-, ränd- või röövlind, mõned neist on nii laulu- kui ka rändlinnud.

Esimeseks linnuks raamatus on leevike. Saame lugeda, milline on linnukese välimus, kuhu ta oma pesa ehitab, mida sööb, milline on leevikese nokk, mida söövad linnupojad, milline on leevikese laul.

Teine lind on rasvatihane, kes on kollase kõhuga vilgas linnuke. Tema pesapaigaks on puuõõnsus, kuid neile sobib hästi ka inimese ehitatud pesakast. Rasvatihane sööb seemneid, putukaid, vastseid ja röövikuid. Laulab ta juba talvel, kui lumi pole veel ära.

Seejärel saame tuttavaks musträhni ja suur-kirjurähniga. Musträhn on meie suurim rähn, kes elab okasmetsades. Suur-kirjurähn tegutseb ka aedades ja parkides. Talvel põikab ta sisse lindude söögimajja. Saame teada, et rähnidel on pikk kleepuv keel, millega ta putukaid kätte saab. Rähn toksib nii valjusti, et see hääl kostab kaugele. Öeldakse sedagi, et rähn on teiste lindude puusepp.

Edasi lendab meie ette hallvares, kelle vali kraaksumine on kõigile tuttav hääl. Vares on tark lind, kes suudab isegi inimeste näod meelde jätta. Pesa ehitab ta kõrgele puu otsa. Väike varesepoeg õpib mängides, ta on arukas õppija.

Kuues lind meie ees on harakas, kes on lärmakas kädistaja, kuid ta on ka väga ettevaatlik lind. Põnev on teada saada, et pika sabaga harakal pole päris musti sulgi. Tema suled on hoopis rohelised, sinised, pruunid ja isegi pronksivärvi. Ja veel, harakas punub okstest nii uhke pesa, et sel on koguni katus. Pesa näeb välja kui sasipundar, aga seest on see pehme ja mugav.

Hallvaresele ja harakale järgnevad hakk ja ronk, andekas laululind kuldnokk, arglik musträstas, viljapõllul enneast peitev rukkirääk, kodukanast veidi väiksem põldpüü, kelle teine nimi on nurmkana. Edasi lendavad raamatulehtedel Eesti rahvuslind suitsupääsuke, meie kõige väiksem pääsuke – kaldapääsuke, soos ja rabas elav sookurg, valge-toonekurg, kes on tumm, kõige väiksem laululind pöialpoiss, kuid ka puukoristaja, põldlõoke, kiivitaja, kes teeb lennates uhkeid kaari ja piruette, teder, metsis, metsvind, rohevint, päikesekollane laululind peoleo, jäälind, kodu- ja põldvarblane, linavästrik, kägu, kes muneb oma munad salaja väiksemate lindude pessa, tugeva ja kõlava lauluhäälega ööbik, lärmakas pasknäär, merelind kajakas, ettevaatlik hallhani, sinikael-part, luik, meie kõige suurem röövlind merikotkas, kanakull, kassi- ja kodukakk, kodu- ja kaelustuvi.

Selline vahva linnuraamat on see Hille Kilgi raamat. Väga põnev lugemine pere pisematele, kuid usun, et ka paljud suuremad lugejad võivad pilgu peale visata ja mõningaid lindudega seotud asju endale meelde tuletada.

Kaunid pildid lindudest on joonistanud Kristi Kindel.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad