KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Amy Stewart "Kurjad taimed"
Uus raamat: Amy Stewart "Kurjad taimed" (19 märts 2017)


Amy Stewart

„Kurjad taimed“

(Tänapäev)

 

Veidral kombel suur osa inimestest usaldab loodust ja taimi piiritult ja naiivselt – kui kõnniteele mahavisatud kohvitopsi ei võta me kunagi üles, et sealt juua, näsime matkal olles ometi tundmatuid marju. Kui perre sünnib väikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee väljagi toataimest köögis ega ukse ees laiutavast põõsast. Võimalik, et elategi oma elu ära kordagi taimede kurjust tundmata. Ent ühel päeval võib see end teile ilmutada, ja kui see juhtub, peaksite olema valmis. Siit raamatust leiab kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad, koos nendega seotud põnevate lugudega.

Sarjas „Looduse lood“ on varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“ ja Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“.

 

Kirjastus Tänapäev raamatusarjas „Looduse lood“ on ilmunud kolmas raamat ja ma kinnitan, et see on üks hiiglama huvitav, kaasakiskuv, ja võiks öelda, et lausa põnev lugemine. On ju väga põnev ja huvitav lugeda taimedest, mis on ohtlikud, mürgised, surmavad, uimastavad, joovastavad jne. Üllatav on see, et selliseid taimi on sedavõrd palju, kuid õnneks kasvab enamus neist meist kaugel, Aafrikas, Aasias, Ameerikas, kuid on ka selliseid kurjasid taimi, mis kasvavad Euroopas, lausa meie koduaias või meie kodudes toataimena.

Uurime asja lähemalt, kui kurjad taimed õigupoolest olla võivad.


Raamatu autor Amy Stewart on teinud põneva valiku. Osadest taimedest räägib ta pikemalt, osad taimed on ta koondanud mingi ühise nimetaja alla. Sellise nimetaja alla, mis iseloomustab neid taimi just nende „kurjuse“ poole pealt.


Alustame. Juba raamatu sissejuhatuse pealkiri „Arvestage, et teid on hoiatatud!“ on üsnagi kõhedust tekitav, kuigi raamatu autor kinnitab, ta ei kirjutanud seda raamatut, et hirmutada inimest loodusest eemale hoidma. Tegelikult oli tema eesmärk hoopis vastupidine. Amy Stewart on kindel, et meile kõigile teeb rohkem looduses viibimine head – ent peaksime alati aru saama, et loodus on võimas.

Ja veel. Amy Stewart lisab, et mõne selles raamatus esineva taimega on seotud üsnagi skandaalsed lood. Üks neist tappis Abraham Lincolni ema. Üks põõsas muutis Frederick Law Olmsteadi, Ameerika kõige kuulsama maastikuarhitekti, peaaegu pimedaks. Üks õitsev sibullill tõi Lewise ja Clarki eskpeditsioonile kaela haiguse. Surmaputk tappis Sokratese, ning kõige pahelisem taim kõigest – tubakas – on nõudnud 90 miljoni inimese elu. Stimuleeriva toimega väike kokapõõsas Columbias ja Boliivias on ajendanud üleilmset narkosõda, ning upsujuurt kasutasid Vana-Kreeka elanikud ühes ajaloo kõige varasemas keemiasõjas.

Autor kinnitab, et ta pole botaanik ega teadlane, pigem ikka kirjanik ja aednik, kes on loodusmaailmast võlutud. Siit raamatust leiad kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad.


Esimeseks kurjaks taimeks selles raamatus on surma põhjustav käoking ehk aconitum napellus. Iga taime kohta on esitatud tema sugukond, kasvukoht, levila ja rahvapärased nimetused (käokinga puhul on need hundimürk, munga-kapuuts, kitsekakar). Seejärel ülevaade taime ajaloost, sellest miks ta kurikuulus on. Lisaks tutvistatakse meile ka taime sugulasi. Taimest on joonistatud ka must-valge pilt.

Pärast käokinga tuleb mitut taime hõlmav kokkuvõtlik peatükk. Esimeseks neist on „Noolemürgid“, sest Lõuna-Ameerika ja Aafrika pärismaalaste hõimud on kasutanud mürgiseid taimi noolemürkidena juba sajandeid. Noolemürkide alla on koondatud lühikesed tutvustused tapvast kuraareköiest, mürgisest strühniinipuust, harilikust südamepõõsast jt.


Esimesele pikemalt tutvustatud taimele ehk käokingale järgnevad ebaseaduslikud amasoonase kaapiväät ja nägemuse-rögajuur, joovastav beetli-areekapalm, surmav riitsinus, ebaseaduslik kokapõõsas, ohtlik boyotillo, surmav must belladonna, joobnustav harilik tungaltera, valulik kariibi paprika, joovastav koerapöörirohi, ebaseaduslik kultus-ibooga, ohtlik ogaõun, ebaseaduslik katapõõsas, hävitava toimega tapjavetikas, valulik kurjanaiserohi, valulik õun-surmapuu, ebaseaduslik kanep, surmav harilik oleander, surmav täpiline surmaputk, ohtlik palmlehik jpt. On taimi, millest oleme varem kuulnud, on taimi, millest kuuleme selle raamatu abiga esimest korda.

Tagasi ka kokkuvõtvate peatükkide juurde, sest ka nendes on mitmeid väga põnevaid ühiseid nimetajaid ehk katsumus- ehk ordaalmürgid, toataimed, mis võivad jääda teile viimaseks (nt tõlvlehik, harilik luuderohi, filodendron, diifenbahhia, bensoe-viigipuu, kummipuu, kütus-piimalill, koralltomat), surmatoov õhtusöök, sest ka mõned maailma kõige tähtamad toiduviljad sisaldavad mürgiseid ühendeid.

Lisaks on siin veel selliseid kokkuvõtvaid peatükke nagu „Kuradi baarmen“, mis jutustab sellest, et taimeriik pakub hämmastavas valikus joobumust tekitavaid aineid. Kokkuvõte on ka kriminaalsetest botaanilistest sugukondadest, mida reedavad iseloomulikud tunnused – kõrvetavad karvad, piimjas mahl või pitsiline lehestik. Lugejal soovitatakse peatuda ja nuusutada ambroosiat, sest paljud taimed paiskavad õhku välja ärritavalt mõjuvaid allergeene. On ka peatükk, mille pealkirjaks „Surmamuru“, sest kurjadest rohttaimedest koosnev muru võib lõigata nahka nagu žiletiterad, sulgeda kõri hulluksajava õietolmuga, tekitada joobe või mürgitada tsüaniidiga. Mõnikord võib mängu tulla ka päike, sest mõnede taimede mahl kõrvetab nahka siis, kui see on päikese käes. Juttu on ka sellest, et mõnikord ei tasuks taimi vaadata, sest mõned taimed võivad põhjustada ka nägemisprobleeme, kaasa arvatud pimedaks jäämist. On juttu ka keelatud aiast, sest ohtlikud taimed võivad olla täiesti kättesaadavad ka meie kohalikus aianduskeskuses, ent pole mürgistena tähistatud (asalea, rododendron, harilik robiinia, sügislill, näsiniin, sõrmkübar, lumeroos, hortensia, lantaan, lobeelia, igihaljas gelsemiin). Mõned taimed võivad olla psühhedeelsed, on ka massihävitustaimi, kuna mõned taimed on lihtsalt harjunud territooriumi üle võtma, laskudes võistlejate lämmatamise, nende toidu röövimise või isegi mürgiste ühendite vabastamiseni maa all, et rivaal jalust koristada. Öeldakse, et kassidel on seitse elu, kuid kas nendest ikka piisab, sest kassidele võivad olla ohtlikud harikik aaloe, nartsiss ja tulp, diifenbahhia, blossfeldi kalanhoe, liiliad, harilik kanep, nandiina. Meile tutvustatakse nõgeseid, lihasööjataimi jpm.

Raamatu lõppmärkuste all on võimalik leida väikesed lood vastumürkidest, raamatu kunstnikest Briony Morrow-Cribbsist ja Jonathon Rosenist ning mürgiaedadest – Alnwicki mürgiaaiad, Padova botaanikaaed, Chelsea ravimtaimeaed, Montreali mürgiaed, W.C. Muenscheri mürgiste taimede aed Ithacas, New Yorgi osariigis.

Loomulikult võite piiluda veel ka veebiadressile www.wickedplants.com

Selline väga põnev ja huvitav looduse-/taimeraamat on see „Kurjad taimed“. Olen kindel, et sellest leiab lugemist nii noor kui ka vana loodushuviline. Algaja ja spetsialist, poiss ja tüdruk.

5+ raamat!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad