KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Mark Steward "Suured ekspeditsioonid. 50 rännakut, mis muutsid maailma"
Uus raamat: Mark Steward "Suured ekspeditsioonid. 50 rännakut, mis muutsid maailma" (14 juuni 2017)


Mark Steward

„Suured ekspeditsioonid. 50 rännakut, mis muutsid maailma“

(Ajakirjade Kirjastus)

 

Igal sajandil on leidunud vapraid mehi ja naisi, kes söandavad tungida kohtadesse, kus ei ole enne neid käidud. Nad on kujuteldamatute ohtudega silmitsi seistes üles näidanud julgust, meelekindlust ja osavust, nende seiklused ja saavutused on muutnud maailma ja inspireerinud järeltulevaid põlvkondi.

Uute piiride katsetamise lugusid maal, merel ja õhus ühendavad teadmisjanu, vankumatu sihikindlus ja raudne tahe. Lugeja jõuab viikingitega Ameerikasse, seikleb Marco Pologa salapärastes Idamaades, seilab Magalhãesiga ümber maailma, leiab Roald Amundseniga tee Lõunapoolusele, vallutab Edmund Hillary ja Tenzing Norgayga maailma kõrgeima mäe, sukeldub Jacques Cousteauga ookeanisügavustesse, astub Neil Armstrongiga Kuule ning elab kaasa veel paljudele unustamatutele avastusretkedele.

 

Raamatusarjas „Maailm ja mõnda“ on ilmunud aastate jooksul väga palju huvitavaid ja põnevaid raamatuid loodusest, kaugetest maadest, põnevatest reisidest ja ekspeditsioonidest, avastusretkedest jpm. Minu enda lemmikuteks on olnud selles sarjas: Thor Heyerdahli „“Kon-Tiki“ ekspeditsioon“ (1957), „Lumetiiger“ (1960), James Cooki „Reis Lõunapoolusele ja ümber maailma“ (1960), „Scotti viimne ekspeditsioon“ (1959), David Livingstone’i „Reisid Lõuna-Aafrikas“ (1961), John Caldwelli „Hulljulge reis“ (1966), Joy Adamsoni „Vabana sündinud“ (1971), Tom Alleni, Harold McCormicki, Williams Youngi „Varjud meres“ (1979), Bernhard Grzimeki ja Michael Grzimeki „Serengeti ei tohi surra“ (1978), Johan-Mark Elsingi „Loomaparadiis Aafrikas“ (1980), Jim Corbetti „Inimesesööjad“ (1985), Katy Payne’i „Hääletu kõu“ (2003).

Mäletan seda raamatusarja nii oma lapsepõlvest kui ka noorusajast, sest sama raamatusarja pealkirja all on avaldanud raamatuid erinevad kirjastused. Ma ei tea seda, kas selle raamatu võib lahterdada sama sarja alla, kuid vähemalt raamatu kaanel on kirjas „Maailm ja mõnda“. Ja see polegi ju kõige olulisem. Oluline on see, et „Suured ekspeditsioonid“ on üks väga põnev ja huvitav raamat, mis jutustab meile suurtest ekspeditsioonidest, lausa 50 rännakust, mis muutsid maailma.

Rännakuid on selles raamatus erinevatest aegadest, ammustest ja veidi uuematest, mis viivad meid näiteks eelmisesse ja üle-eelmisesse sajandisse. Rännakutel on mehi ja naisi, vanu ja noori. Seigeldakse lühikest aega, kuid ollakse ka pikkadel reisidel. Liigutakse õhus, maal, merel, kosmoses ja maa-all, ookeanide sügavustes. Sellest raamatust leiab ka selliseid ekspeditsioone, millest on eesti keeles ka varem juttu olnud, millest on ilmunud lausa eraldi raamatud. Selle raamatu lood on lühemad, kokkuvõtlikud, kuid ikkagi väga paeluvad ja kaasahaaravad. Iga loo juures on kirjas, millal see toimus, mis oli eesmärk, millised olid ohud ja katsumused, mis on olulisus. Raamatule lisavad väärtust suurepärased fotod, joonised jpm.

 

Raamatu eessõnas ütleb Levison Wood, et tehnoloogia areng on meie maailma näiliselt väiksemaks muutnud. Mõne äpi abil saame tõlkida lause üheainsa nupuvajutusega, reisimine on odavam ja uusi paiku võib avastada nutiseadme ekraani toksides. Ometi on mõned asjad jäänud samaks, sellest ajast peale, kui varased maadeavastajad rännuteele asusid, kaasas vaevu rohkem kui kaart: avastusretkeks vajalik julgus, väljakutsete veetlus ning vaimne ja füüsiline vastupidavus, mida läheb vaja, kui õnn peaks selja pöörama. Maadeavastamine on midagi palju enamat kui pelgalt kaardile lipukeste lisamine. Reisikogemused muudavad meid endid ja kõiki neid, keda teel kohatakse.

Levison Wood lisab, et maailmas on palju paiku, mis vajavad uurimist ja ees ootab rohkelt elamusi. Seepärast usub ta, et me kuuleme veel mitmetest suurtest ekspeditsioonidest, mis on vähemalt niisama muljetavaldavad kui selles raamatus kirjeldatud.

 

Esimene rännak selles raamatus viib meid võidujooksule lõunapoolusele. Siin on juttu Roald Amundseni ja Robert Falcon Scotti ekspeditsioonidest, mis toimusid 1910-1912. Nende eesmärgiks oli jõuda esimesena lõunapoolusele. Ohtudeks ja katsumusteks olid pakane, külmakahjustused, nälg ja kurnatus. Oluliseks on see, et Roald Amundsen oli esimene inimene, kes käis maakera mõlemal poolusel. Ühtlasi läbis ta esimesena loodevälja.

 

Teine peatükk/rännak kannab pealkirja „Suur hüpe“. Siin on juttu Apollo 11 ja maandumisest Kuul. Toimus see juulis 1969, eesmärgiks oligi inimese viimine Kuule. Ohtudeks ja katsumusteks oli meeskonnal oht hukkuda õnnetuse, tule või päikesekiirituse tagajärjel ning meeskonnaliikmed riskisid Maale naasmisel isegi uppumisega. Oluliseks on see, et Apollo meeskond astus ehk isegi kõige olulisema „esimese sammu“ inimkonna ajaloos. Apollo programm muutis täielikult selliseid valdkondi nagu astronoomia, lennundus, kosmonautika ja arvutustehnoloogia.

 

Kolmas ekspeditsioon on selles raamatus pealkirjaga „Darwin ja Beagle“. See jutustab Charles Darwini reisist Tema Majesteedi laeval Beagle. Toimus see 1831-1836. Charles Darwin tegutses sel viie aasta pikkusel ümbermaailmareisil looduseuurijana. Suuremateks ohtudeks ja katsumusteks olid kaks suve Tierra del Fuego ja Hoorni neeme kandis, rasketes ilmastikusoludes ja mitte kuigi abivalmis kohalike elanike keskel. Oluline on see, et Darwin kogus paljudest reisil külastatud kohtadest tõendusmaterjali, mille alusel sõnastas evolutsiooniteooria.

 

Neljas ekspeditsioon viib meid taas kosmosesse. See jutustab meile Tähemees Juri Gagarinist, mehest, kes oli esimene inimene kosmoses, mehest, kes kukkus Maale. Toimus see 1961, eesmärgiks oli saata esimene inimene Maa orbiidile. Ettevõtmine oli ohtlik, sest Gagarini rakett oleks võinud stardil plahvatada. Kui tagasipöördumiseks mõeldud mootorid oleksid tõrkunud, oleks ta võinud orbiidile tiirutama jääda. Ta oleks võinud atmosfääri sisenemisel ära põleda, tema katapulteerumine kapslist ja langevarjuga laskumine oleks võinud ebaõnnestuda.

Oluline on see, et Gagarini ekspeditsioon oli unikaalne saavutus, mis tähistas ühtlasi kosmosevõidujooksu algust, algatades USA ja Nõukogude Liidu ühe tulisema rivaalitsemise teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas.

 

Viies ekspeditsioon, raamatus on see peatükk pealkirjaga „Uue maa leidmine“. See räägib lugejale Leifr Erikssoni merereisist Vinlandi. See toimus üsna ammu ehk umbes aastal 1000. Leifr Eriksson purjetas Islandilt Newfoundlandile ning talvitus seal, olles esimene eurooplane Põhja-Ameerikas. Ohuks ja katsumuseks oli purjetamine tundmatutes vetes ja talve üleelamine – ehkki Newfoundlandi talv oli üllatavalt soe.

 

Kuues ekspeditsioon kannab raamatus pealkirja „Triiv ookeanil“, milles saame lugeda legendaarsest norrakast Thor Heyerdahlist ja tema parvest Kon-Tikist. Reis toimus 1947 ja eesmärgiks oli sõita üle tühja Vaikse ookeani parvel, mis oli ehitatud üksnes 1000 aastat tagasi saada olnud materjalidest. Ohtudeks olid Vaikse ookeani tormid ja lained. Oluliseks on see, et Kon-Tiki merereis tõestas silmatorkavalt üht antropoloogilist väidet: et iidsed ühiskonnad võisid Lõuna-Ameerikast läände sõita ning koloniseerida Vaikse ookeani lõunaosa saared.

 

Ma ei saa sulle loomulikult kõiki lugusid siinkohal ette rääkida, kuid selles raamatus on sul võimalus lugeda veel David Livingstone’i viimasest reisist Aafrikas, kapten James Cookist ja tema laevast Endeavour, millega mees jõudis Austraaliasse. Meil on võimalus käia koos Edmund Hillary ja Tenzing Norgayga maailma kõrgeimal mäetipul – 8848 meetri kõrgusel Mount Everestil. Lugeda saad ka Christoph Kolumbuse 1492 aasta merereisist Ameerikasse, osaleme ka Voyageri tähtedevahelisel missioonil, käime Lewise ja Clarkiga Ameerika ääremaadel, põgeneme koos Ernest Shackletoni ja tema meeskonnaga Antarktikast, saame teada, kes oli tõeline Indiana Jones. Juttu on ka Klondike’i kullapalavikust, Jacques Cousteau veealustest seiklustest vaikuse maailmas, Jim Corbettist ja jahist inimsööja-leopardile. Lendame koos legendaarse Amelie Earhartiga 1932 aastal üle Atlandi ookeani, päästame koos Greenpeace’i ja Rainbow Warrioriga vaalasid, reisime koos Marco Pologa idamaades, laskume koos Norbert Castert’ga Pierre Saint-Martini sügavikku, matkame koos Alexandra David-Neeliga üle Himaalaja, osaleme ümbermaailmalennul ilma kütuseta, purjetame koos Magalhaesiga ümber maailma aastail 1519-1522 jne jne. Kokku ju 50 rännakut, mis tõepoolest muutsid maailma.

 

Selline põnev raamat on see „Suured ekspeditsioonid“. Sobib lugemiseks nii noortele kui ka täiskasvanutele ja miks mitte ka lastele, kes tunnevad huvi selliste põnevate teemade vastu.

 

5+ lugemine!

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad