KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: "Eesti muinasjutud", koostanud Rain Siemer
Uus raamat: "Eesti muinasjutud", koostanud Rain Siemer (22 jaanuar 2017)


„Eesti muinasjutud“
(Ajakirjade Kirjastus)

 

„Eesti muinasjutuvestjad on loonud, hoidnud ja kirjeldanud hoopis isemoodi maailma, kus kanad munevad kuldmune ja ka lihtne sepapoiss võib soovi korral kulda lausa sülitada. Vanapagan joob tõrva nagu õlut ja mõnel mehel on kanamuna suurune valguskera, mis on väärt nelikümmend miljonit rubla. Siin kõnnivad vägevad mehed Matsipoeg Mats ja Kalevipoeg. See on tore paik, kus hea alati võidab ja kurjamid jäävad pika ninaga. Ühesõnaga – muinasjutumaa.

 

Mulle on muinasjutud alati meeldinud, ja seda ma olen vist päris mitmel korral ka ütelnud. Olen muinasjutte lugenud nii lapsena, kuid loen neid meeleldi ka täna, täiskasvanuna. Ma mäletan hästi ühte pruunide kaantega eesti muinasjuttude raamatut, mis ilmus tegelikult juba 1967. aastal ja see oli üks minu lemmikraamatutest. Lisaks ilmus ju 1973 kuni 1992 ka vahva raamatusari „Saja rahva lood“ (kokku ilmus selles sarjas 49 eri rahvuse muinasjutud, sh ka Eesti). Kurb, et see raamatusari otsa sai, sest oleks ju võinud 100 raamatut kokku ilmuda, kui juba sarja nimigi sellele viitas.

Muinasjuttude maailm on hiiglama põnev, ja on palju teemasid, mis korduvad erinevates muinasjuttudes, samu motiive ja tegelaskujusid võib leida ka erinevate rahvaste muinasjuttudes. Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid. Rahvajutud jagatakse müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutte on erinevaid liike, nagu looma-, võlu- ja kunstmuinasjutud ning tõsielulised muinasjutud.

Selle raamatu sissejuhatuses ütleb kultuuriteadlane Loone Ots, et selle raamatu valimik esitleb ainult murdosa Eesti Rahvaluule Arhiivi muinaslugude varamust. Need on esitatud just nii, nagu jutustaja neid on rääkinud või kirjutanud. Ehe rahvakeel vahendab seda, mida meie eelkäijad hindasid ja armastasid, headuse seadusi, mis kehtivad nii inimeste kui ka loomade seas.

Selle vahva raamatu on koostanud Rain Siemer ja super ägedad pildid on joonistanud Raivo Tihanov. Raamatus on kokku 32 muinasjuttu.

Esimene muinasjutt on „Hiir ja kass“, mis jutustab sellest, et hiir ja kass elasid vanal ajal sõpruses – üks ei kartnud ühte ega teine murdnud teist. Ühel sügisel koguvad nad vanas heinaküünis seisva tünni sisse rasva, et talvel võtta oleks. Kui tünn juba ääreni täis on, siis kinnitavad nad, et ei puutu tünni enne, kui lumi maha tuleb. Kuid ei möödu just väga palju aega, kui hiirel kange rasvaisu tuleb. Ta otsustab kassi ninapidi vedada ja see tuleb tal esialgu väga hästi välja, kuid lõpuks… lõpu peate ise välja uurima.

Muinasjutt „Rebase noorik“ jutustab ennemuistsest ajast, mil karu, hunt ja rebane olid väga suured sõbrad. Ühel päeval kinnitab rebane, et ta on naise võtnud ja ei taha enam karu ja hundiga tegemist teha. Kes on too salapärane rebase kaasa? Rebane ütleb, et naisukese nimi on Miili Massinga! Igal juhul saame selles loos teada seda, kes on rebase kaasa, kuidas hundist kriimsilm sai ja miks karul lühike kael on.

Muinasjutt „Seitse venda“ viib meid kaugesse metsasügavusse, kus elavad seitse venda. Nende vanemad on surnud, kuid nad üritavad ise hakkama saada. Kui vennad saavad naisevõtuealiseks, otsustavad nad hakata naisi võtma ja lähevad neid laiast ilmast otsima. Kuus venda lähevad otsima, noorem vend jääb koju koduseid asju toimetama.

Vennad leiavadki seitse õde, kuid teel koju muudab üks õel vanamees kuus venda ja kuus õde hallideks kivideks ja võtab kõige noorema õe hoopis endale naiseks. Tüdrukule selline asi ei meeldi, ja ta tahaks kangesti ära põgeneda või vanamehest lahti saada. Kuidas seda teha? Eriti siis, kui selgub, et vanamehel süda rinnus polegi. Kus on vanamehe süda? Kust seda leida? Igal juhul lähevad asjad põnevaks, mängu tuleb ka koju jäänud noorem vend, kes satub väga suurde seiklusesse, kus talle tulevad appi metshärg, metssiga ja võimas kull.

Muinasjutus „Rebane öömajal“ lollitab kaval rebane mitut peremeest, kelle käest ta öömaja palub. Nii saab rebane ärasöödud õuna asemele kana, ärasöödud kana asemele põrsa, ärasöödud põrsa asemele mullika, ja ärasöödud mullika asemele loodab ta saada lausa poepreilit, kuid rebase õnn pöördub.

Muinasjutus „Rebane, hunt ja jänes“ toimetavad just need pealkirjas mainitud loomad. See on üsnagi tuntud lugu, milles rebane meelitab hundi jääauku sabaga kala püüdma. Lisaks saab kaval rebane süüa maitsvat kanaliha ning värskeid saiu.

Muinasjutus „Kalevipoja heategu“ röövib vanapagan kaks marjule läinud väikest tüdrukut. Ta viib türdukut lausa põrgusse, kus kavatseb neid nuumata ja hiljem ära süüa! Oh õudust! Õnneks tuleb põrgusse Kalevipoeg, kes oli kuulda saanud, et vanapaganal palju kulda on. Kalevipoeg saab selles loos juua ka „jõuandjat“ ja võtab põrgust kaasa seitse vakka kulda ja lapsed ning põgeneb põrgust kolme päevaga! Kolm päeva puhkab ta Tammiste mõisas ja liigub seejärel edasi Soome.

Muinasjutte on selles raamatus veel ja veel. Ma ei saa teile kõikide sisu ära rääkida, sest lugemine läheb ju igavaks ja lisaks läheb minu lugu liiga pikaks. Kuid, mainin teile veel mõned lood: „Hobuseks nõiutud noormees“, „Koti-Toomas“ (selles loos saab üks vana sulane helduse eest santide käest imelise koti, pilli ja sule, mida tal vaja läheb, et vangist pääseda), „Kuldninaga mees“, „Uss-kuningatütar“ (selles loos peab noor kuningapoeg täitma vana kuninga käske ja tooma talle kõige valgema särgi, kõige maistvama särgi ning kõige kaunima tüdruke, seetõttu peab kuningapoeg hoolitsema ühe mao eest, kuid kas see madu ikka on madu?), „Kullaketraja“, „Loomad kälimeheks“, „Imeline sõrmus“, „Hunt ja hobune“ jpt.

Selline vahva raamat on see „Eesti muinasjutud“. Muinasjutte jagub mitmeks talveõhtuks.

5+ raamat

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad