KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Clive Gifford "Inimese aju 30 sekundiga"
Uus raamat: Clive Gifford "Inimese aju 30 sekundiga" (28 jaanuar 2017)


Clive Gifford

„Inimese aju 30 sekundiga“

(Pikoprint)

 

„Teadmised 30 sekundiga“ on teadussari, kus igasse raamatutesse on kogutud ühe valdkonna teemad ning esitatud nad kiirelt haaratavas ja lahedate illustratsioonidega formaadis. Igal teemal on algteadmised võimalik omandada vaid 30 sekundi jooksul, lõbusad lisaülesanded aitavad loetut kinnistada.
--
„Inimese aju 30 sekundiga“
Raamat viib sind avastama inimese kõige keerulisemat ja huvitavamat kehaosa – aju. Kõik 30 teemat avatakse 30 sekundi jooksul, toeks kolmesekundilised välkkokkuvõtted, kolmeminutilised eksperimendid ja lahedad värviküllad illustratsioonid. 

Raamatu kuus teemalõiku on: saa tuttavaks oma ajuga, ühenduse pidamine, meie meeled, mälu, emotsioonid, aju oskused.

 

Vahva lastele ja noortele suunatud „Teadmised 30 sekundiga“-raamatusari on saanud põneva uue osa. Seekord tehakse juttu ajust. Raamatu esikaanel on kirjas: „30 üllatavat teemakäsitlust nutikatele ajudele, mida selgitatakse poole minutiga.“

Sellest raamatust on võimalik lugeda 30 põnevat teemakäsitlust aju kohta. Uurima aju paremat ja vasakut poolkera. Avastame, kuidas aju aitab meil kuulda, näha, maitset ja lõhna tunda. Saame teada vihjeid ja nippe, kuidas mälu parandada. Saame aru, kuidas silmapetted võivad meie aju alt vedada. Lisaks veel 3-sekundilised teemakokkuvõtted, paeluvad faktid ja 3-minutilised ülesanded. Raamatu lõpust leiate ülesannetele ka vastused.

Nii nagu ka teistes „30 sekundiga“-raamatusarja raamatutes, nii on ka selles raamatus kuus osa, mis omakorda jagunevad mitmeks peatükiks.

Raamatu esimene osa on „Saa tuttavaks oma ajuga“. Kõike, mida me teeme, millest mõtleme ja mida tunneme, ja kõiki meie kehaosi, mis meid elus ja õnnelikuna hoiavad, juhib miski, mis näeb välja natuke valkjashalli lillkapsa moodi. Meie aju kaalub umbes 1,4 kg, kolm korda rohkem kui šimpansi aju ja viis korda rohkem lõvi ajust.

Esimese osa (nagu ka järgmised viis) juhatavad sisse sõnaseletused. Nii on hea lihtne leida mõnele võõrale sõnale kohe kiirelt ka seletus. Esimese osa esimene peatükk on „Aju „pakend““, milles selgub, et meie aju kaitsevad kolju, ajukestad ja ajuvedelik. Teeme ka eksperimendi, mil nimeks „Munapea“. Teises peatükis räägitakse meile aju osadest – aju jaguneb paljudeks osadeks, suurem neist on suuraju. Saate teada sedagi, mis on ajutüvi. Järgmistes peatükkides on juttu ajusagaratest ja nende ülesannetest, ajupoolkeradest (siin selgitame välja milline pool meis domineerib), aju piltidest ja näljas ajust.

Raamatu teine osa on „Ühenduse pidamine“. Meie aju on uskumatult jutukas. Vähe sellest, et kõik aju osad lobisevad üksteisega pidevalt kontaktis olles – aju valitseb terve päeva kogu kega üle. Meie aju on ülimalt osav ühenduse saamiseks keha iga osaga, saates neile pidevalt korraldusi. Selle kõige jaoks on kaks süsteemi – üks neist kasutab veres olevaid keemilisi aineid ja teine ulatuslikku närvivõrku, mis edastab elektrisignaale. Teises osas on peatükid, milles räägitakse signaalide saatmisest, ühenduste loomisest (saate teada, mis on neuronid, milline on muutuv aju), lisaks veel ka sellest, et inimesel on väga palju närvirakke, lugeda on ka refleksidest ja endokriinsüsteemist.

Kolmas osa on „Meie meeled“. Meie aju võib olla uskumatult võimas, kuid ilma meelteta oleks see kurt, pime ja tumm! Meeled annavad ajule elutähtsat teavet välismaailma kohta ja meie kohtadest selles. Meie tähtsaimad meeled on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsemine ja kompimine, kuid meil on teisigi meeli. Seejärel tehakse pikemalt juttu maitsmisest ja haistmisest, kuulmisest, nägemisest, kompimisest ja muudest meeltest, tajumsest ja otseteedest.

Neljas osa on „Mälu“. Vastused paljudele küsimustele ja veel tuhanded teised faktid – nii tähtsad kui tühised – seisavad meil mälus. Ilma mäluta ei teaks me, kus oleme, ega ka muid asju maailma kohta. Mälu on erinevat tüüpi ja seda saab kindlaid tehnikaid kasutades veidi paremaks muuta. Meile räägitakse mälestuste kogumisest, pikaajalisest mälust, unustamisest, mälu abivahenditest.

Viies osa on „Emotsioonid“. Sel ajal kui tajub välismaailma, on ta pidevalt ametis ka selliste emotsioonide ja tunnetega nagu õnnetunne, kurbus ja imestus. Emotsioonid on olulised ja võivad mõjutada meie käitumist. Mõned emotsioonid, nagu hirm on aidanud inimese eellastel kauges minevikus ellu jääda. Meile selgitatakse, mis on emotsioonid, võitleme või põgeneme, juttu on unest ja unenägudest (aju on aktiivne nii siis, kui magame, kui ka siis, kui oleme ärkvel).

Viimane, kuues osa on „Aju oskused“. Aju kontrollib meie kehasüsteeme, võimaldab meil reageerida ootamatutele sündmustele ja talletab kõik meie mõtted ja kogemused mälus. Kuid see pakub meile veel palju-palju rohkem. Aju annab meile oskuse planeerida asju ette, mõista teisi inimesi ja nendega suhelda, teha palju mitmesuguseid otsuseid. Millised on intelligentsuse tüübid, mis on keeleline ja visuaal-ruumiline intelligentsus, mis on loogika, kuidas probleeme lahendada, mis on loovus, kuidas inimesed leiutavad, mis on tehisintellekt.

Selline põnev ja huvitav raamat on „Inimese aju 30 sekundiga“. Usun, et siit leiab huvitatat lugemist ja huvitavaid fakte nii väike kui ka veidi suurem lugeja. Kõik lahti seletatud lihtsalt ja loogiliselt. Põnev lugemine.

 

Raamatu on illustreerinud Wesley Robins, konsultandiks on professor Anil Seth.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad