KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Katarina Mazetti ''Nõod Karlssonid. Isad ja piraadid''
Uus raamat: Katarina Mazetti ''Nõod Karlssonid. Isad ja piraadid'' (1 veebruar 2017)


Katarina Mazetti

„Nõod Karlssonid. Isad ja piraadid“
(Tänapäev)

 

Julia, Kimmu, George ja Alex on nõod. Nad tavatsevad veeta oma koolivaheaegu tädi Frida juures Rootsi saarestikus. 

Nüüd aga on juhtunud õnnetus – tädi Frida murdis jala! Kes annab keset talve Pütisaarel hobu Gervirile senikaua süüa, kuni tädi haiglas on?
Õnneks on nõbudel Karlssonitel spordivaheaeg ja nad saavad sinna sõita. Lund on palju ja nad kavatsevad lõbusalt aega veeta: suusatada, uisutada ja süüa Alexi maitsvat toitu. Kuid keegi jätab öösiti endast jälgi ja metsast paistab tuld … Ning kuidas saab kirvega lumemees ennast liigutada?

 

Ma olen kindel, et paljud raamatusõbrad on igati rahul, sest on ilmunud uus raamat nõbude Kaerlssonite seiklustega. Neli vahvat last, kes toimetavad koolivaheaegadel Rootsis Pütisaarel, kus elab nende tädi Frida. Varasemates raamatutes on lapsed kokku puutunud nii kummituste, spioonide, metslaste, viikingite, vampiiride, koletiste kui ka musta daamiga, kes kõik on lõüuks osutunud ühte või teist moodi kurikaelteks või kaabakateks.

Nõod Karlssonid on 13-aastane Julia, tema õde, 10-aastane Daniella, keda kutsutakse Kimmuks ning 12-aastane George, kes armastab joonistada ning 15-aastane Alex, kes elab Prantsusmaal ja soovib saada telekokaks. Lisaks veel Kimmu kass, kel nimeks Kassiniru.

Seekordne raamat algab sellega, kuidas kaks inimest lähevad Idasadama merejääl läbi lume Pütisaare poole. Nad suunduvad saarel asuva lootsitorni poole, kuhu nad ka sisenevad! Kes need on, mida nad Pütisaarel teevad? Saarel, kus elab ju ainult tädi Frida!

Seejärel kohtume juba õdede Julia ja Kimmuga. Nende ema annab teada, et türdukud peavad minema talvisel koolivaheajal Pütisaarele, sest tädi Fridal on abi vaja. Selgub, et tädi on murdnud jalaluu ning ta on Storvalla haiglas. See on sedavõrd raske murd, et jalga tuleb opereerida ning tädi peab olema vähemalt nädal aega haiglas. Kuna saarel on varasematest lugudest tuttav islandi hobune, kel nimeks Gervir, siis oleks vaja, et keegi talle söögiks heina annab. Kuna Gevir on sedavõrd ablas, siis ei juleta talle nädalast heinavaru ette anda, sest hobune sööks selle lihtsalt korraga ära. Nii peaksid õed saarele appi minema, Hea uudis on see, et saarele tulevad ka George ja Alex. Nõod on jällegi koos!

Seejärel saame osa veidi ka nõbude ettevalmistustest sõiduks saarele, kuid äkki olemegi juba Idasadamas. Seal nõod kohtuvadki ja sealt peaks Maximilian ehk Taximaxi nad saarele transportima. Nõod pole varem talvel saarel olnudki, mistõttu saavad nad nüüd teada, et seekord tuleb neil sõita jääpurjekaga.

Sadamas kohtuvad nad ka ühe kõhetu poisikesega, kes tundub olevat meie nõbudest noorem, nii paar aastat umbes. Jope poisi seljas on määrdunud ja veidi väike, vatamata sellele, et väljas on talv ja külm, pole tal käes ka kindaid ja jalas on kerged korvpallitossud! Tundub, et Pütisaar on poisile tuttav, sest ta tuleb nõbude juurde, kui kuuleb, et need just sinna on sõitmas. Ta räägib nõbudele, et tema isa on talle Pütisaarest rääkinud ja lisab, et tema isa on lausa piraat olnud! Nõod ei suuda seda uskuda ja arvavad, et väiksel lapsel on suur kujutlusvõime! Mulle tundub siiski, et selle poisikesega me kohtume selles raamatus veel...

Nõod saavad saarele. Seekord mitte küll kõik üheskoos, sest väiksele jääpurjekale ei mahu ju kõik koos peale. Esimesena läheb sõitu Alex ja peale pannakse ka laste asjad. Hiljem, kui kõik on saarel, jutustab Alex, et nägi saarel asuva lootsitorni alumise korruse akendes tuld. See olevat kustunud, kui nad Taximaxiga saarest mõnesaja meetri kaugusele jõudsid. Alex läks saarele jõudes lootsitorni vaatama. Ta olevat katsunud suurt põrandalampi ja selle pirn oli täiesti soe! Mida sellest järeldada? Kas keegi oli lootistornis? Kes, ja miks? Või tundus see Alexile lihtsalt nii?

Seejärel seavad lapsed ennast saarel tädi Frida majas sisse. Alex teeb kõigile süüa, mängitakse lumesõda ja õhtul istutakse majas, mängitakse kaarte. Ühel hetkel märkavad lapsed, et keegi seisab aias. Üheskoos minnakse vaatama. Seisjaks osutub lumememm, kelle nägu meenutab surnupealuud! Huvitav, kas selle on teinud tädi Frida ja miks? Kimmu helistab järgmisel päeval Storvalla haiglasse, et uurida, kuidas tädil tervisega lood on. Ta uurib ka lumememme kohta, kuid tädi ei tea sellest mitte midagi!

Edasi leiavad lapsed vana majaka juurest jalajäljed. Lootsitorni uks on jällegi lahti tehtud, kuigi Alex mäletab selgelt, et pani selle saarele jõudes kinni. Korra käiakse ära ka Storvallas tädi Fridat vaatamas, ja just siis kohatakse uuesti raamatu alguses kohatud kõhetut poissi. See jutustab nõbudele õhe jubeda loo kirvemõrtsukas Suur Johnnyst, kes olevat 100 aastat tagasi ühe jubeda kuritöö sooritanud ja seejärel kadunuks jäänud, väidetavalt olevat ta põgenenud Pütisaarele! No seda küll, aga see juhtus ju 100 aastat tagasi!

Saarele tagasi jõudes märkavad nõod, et lumememm on oma kohalt liikunud! Ta on väravale lähemale tulnud. Veel samal öösel ärkab Kimmu suure ehmatusega ja märkab aknast välja vaadates, et lumemees on veelgi lähemale tulnud ja nüüd on tal käes kirves! Mulle tundub, et keegi üritab meie peategelasi hirmutada, kuid miks? Ja kes see on?

Lapsed otsustavad ehitada lumeonni, et sealt salaja jälgida, kes lumememme liigutab või liigub lumemees hoopis ise? Lumeonn saab valmis ja see on päris hubane. Veel samal ööl märkab Alex, et eemal, metsas keegi liigub. Keegi, kellel on käes taskulamp ja see keegi tuleb neile järjest lähemale! Õudne! Kes see võiks olla?

Lapsed otsustavad salapärast võõrast rünnata ja esialgu tundub, et see on mingisugune piraat! Kuid kas ta ikka on piraat? Pigem on salapärane tulija seotud hoopis ühega nõbudest. Ma ei saa teile ära rääkida, kellega too võõras seotud on ja miks ta saarel on, sest muidu läheb teil lugemine ju igavaks.

Kuid see pole veel sugugi mitte lõpplahendus, sest saarel on siiski keegi veel. Õigupoolest on neid lausa kaks! Kas me kohtume veel ka selle kõhetu poisikesega, kuidas tema selle kummalise looga seotud on? Igal juhul lähevad asjad veel igati põnevaks ja lõpuks tuleb mängu ka lausa politsei!

Selline põnev lugu on seekordses nõbude Karlssonite raamatus. Tõepoolest põnev ja kaasahaarav nagu ka eelmised raamatud. Lugege kindlasti, sest pimedatesse talveõhtutesse sobib see talveseiklus väga-väga hästi!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad