KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Heidi Raba "Härra Hopsti"
Uus raamat: Heidi Raba "Härra Hopsti" (5 veebruar 2017)


Heidi Raba

„Härra Hopsti“
(Tänapäev)

 

Joonas on täiesti tavaline 8-aastane poiss, kelle elus hakkab juhtuma täiesti ebatavalisi asju. See algab päeval, mil kõik läheb valesti. Et vigu parandada, tuleb kõvasti pingutada ja isegi mõistatusi lahendada. Aga hea, kui abiks on sõber ja muidugi härra Hopsti!

Heidi Raba on kirjutanud luuletusi ja raamatuid nii lastele kui noortele. Tema lastejutt „Sander Säinas ja lendav siga“ sai Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 2014. a võistlusel „Minu esimene raamat“ III koha.

 

Selle muinasjutulise ja vahva lasteraamatu peategelaseks on 8-aastane Joonas Pähkel, kes on kindel, et tema perekond valmistab talle piinlikkust!? Loomulikult on Joonasele tema vanemad ja väike õeraas igati kallid, kuid poisi arvates käituvad nad vahel üsna kummaliselt.

Perekond Pähkel elab linna servas, vaiksel rahulikul tänaval. Nad elavad rohelises majas, mis on nagu suur ja rahulik konn.

Mis Joonast oma perekonna juures häirib?

Viieaastane õde Minni (hüüdnimega Nöpsu) on paras võrukael, kellel on komme pereliikmeid näpistada. Paar aastat tagasi tegi ta mullast pätsikesi, mida ta niisutas oma pissiga, sest need olid toona kolmeaastase tüdruku arvates šokolaadikoogid.

Ema Tuuli töötab omaloodud õmblusateljees ja armastab uusi lõikeid välja mõelda. Ta kannab ka kodus pliiatsit kõrva taga ja märkmikku taskus, et head ideed kirja panna. Kui tal vaim peale tuleb, siis ei tea ta ööst ega ilmast, joonistab aina uhkeid kleite ja seelikuid ning sätib mannekeenidele kangaid ümber. Köögis aga kõrbevad kotletid või keeb pudrupiim üle. Paha lugu.

Isa Albert töötab teedeehituses objektijuhina, kuid ta laulab ka meeskooris ja ei jäta ühtegi vaba hetke kasutamata, et hääleharjutusi teha. Ta laulab duši all ja vetsus, laulab hambaid pestes ja autot juhtides.

Ühel reedesel hommikul hakkavad asjad Joonase elus eriti valesti minema. Ta ei viitsinud õhtul ühte kevadist luuletust pähe õppida, sest oli mänginud arvutis megapõnevat mängu. Emale oli ta valetanud, et on õppinud, kuid…

Otse loomulikult küsib õpetaja emakeele tunnis just Joonast. Poiss pudrutab klassi ees midagi kokku, kuid see pole ju üldse mitte see luuletus, mis peas peaks olema. Poiss saab oma elu esimese kahe, klass kihistab naerda, isegi Lenna Mustikas, Joonase parim sõber, turtsatab lõbusalt. See vihastab Joonast veelgi rohkem ja ta ütleb tüdrukule, et tollel on nõme naer! See on solvav ja pole üldse mitte hea mõte, millest hiljem saab Joonas ka ise aru. Tegelikult on Lenna üks igati vahva tüdruk, kellel meeldib puude otsas ronida ja ta jumaldab igasugu putukaid.

Teel koju pritsib Joonase püksid täis üks möödasõitev maastur, mis läbi lombi sõidab. Lisaks laseb Joonase õla peale üks kuldnokk, kes poisist üle lendab. Kodus valetab Joonas emale, et koolis läks hästi, et ta oli luuletuses klassi parim! Kuidas selle valetamisega need asjad ikka on? Pole vist ilus? Lisaks ei viitsi Joonas oma tuba koristada ja väike õde on Joonase lauashatlist pähklišokolaadi pihta pannud.

Joonasel on nüüd küll hirmsasti paha tuju ja ta otsustab selle paha tuju paberile joonistada, sest talle meeldib hirmsasti joonistada.

Hetk hiljem on perekond Pähkli kodus vaikus. Kadunud on ema, isa ja väike õde. Joonas on päris üksinda. Poiss leiab maasta õekese vabanduskirja, et ta oli sedasi Joonase šokolaadi ära söönud. Joonas plaanib helistada päästeteenistusele, kuid tal keelab seda teha üks kummaline mehike, kes on äkitselt Joonase tuppa ilmunud! Kes on see mehike?

Mehikesel on seljas säravsinine kuub, uhke kuldse sulega lömmis kaabu, kollane kaelarätt ja lühikeseks jäänud rohelised püksid. Sandaalide seest paistavad roosad sokid, mõlemas pöidlasuurune auk. Lugeja saab teada, et mehike ja Joonas on korra juba kohtunud, umbes neli aastat tagasi. Mehikese nimi on Härra Hopsti, ta on tulnud Joonasele appi Kogu Universumi Laste Legendaarsete Abimeeste Seltsist ehk KULLASest. Härra Hopsti kinnitab, et Joonase perekond on röövitud, röövijaks on Jubekoll, kelle oli paberile joonistanud Joonas ise. Kuna Joonas on ise kangesti ka soovinud, et mitte keegi enam teda ei kamandaks, ega sööks tema šokolaadi, et perekond ükskord ometi jätaks ta rahule. Ta on soovinud seda kogu südamest ja seetõttu nii ongi juhtunud.

Härra Hopstiga on kaasas ka vahva taskuhiir Näksik, kes kummalise mehikese taskutes korda hoiab ja vajalikke asju välja toob, näiteks pirnilutsukaid, mis häid mõtteid toovad.

Selgub, et Joonase pere on viidud salapärasele mõista-mõista-maale, kuhu peavad Joonas, Härra Hopsti ja Näksik minema, et perekond röövija käest vabastada. Joonas otsustab kaasa võtta ka Lenna, mis on igati tark mõte, sest tüdrukust on sellel teekonnal igati palju abi.

Seejärel jõuamegi muinasjutulisele ja salapärasele mõis-mõista-maale, kus kasvab hiirepuumets, toimetavad suured meepõrnikad, hiired laulavad imeilusaid aariaid, lendavad imelised ja suured liblikad, kasvavad värvikirevad lilled, kuid kaua ei saa meie reisiseltskond seda ilu nautida, sest Joonase pere tuleb õigeks ajaks päästa ja selleks on vaja lahendada igasugsu mõistatusi. Näiteks maomõistatus, mõistatus, milles on kolm venda, muna ja vankriratas, tuleb nuputada, kes on maailma tugevaim loom, tuleb lahendada rohelise tee mõistatus, tuleb ronida hiigelsuure puu otsa, tuleb sõita paadiga pilvejärvel, et jõuda kaljukoopasse, kus on Jubekoll ja Joonase perekond.

Kas suudetakse kõik mõistatused lahendada ja ülesanded täita, kas jõutakse kohale õigeks ajaks, kas perekond päästetakse, ja kas see põnev reis üldse toimus või oli see unenägu? Kui selle igati laheda raamatu läbi loete, siis saate kõikidele küsimustele vastused. Igal juhul on see üks igati põnev ja kaasahaarav lasteraamat, milles ka mitmeid väga lahedaid ja naljakaidki tegelasi. Mõnus lugemine!

 

Selle raamatu väga vahvad pildid on joonistanud Katrin Ehrlich.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad