KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Saale Väester "Lendava kassi Heiki seiklused"
Uus raamat: Saale Väester "Lendava kassi Heiki seiklused" (23 veebruar 2017)


Saale Väester

„Lendava kassi Heiki seiklused“
(Kentaur)

 

Raamat kõigile neile, kelle jaoks imed juhtuvad, sest neisse usutakse. Isegi kui sa ise pole kunagi muinasjutumaale sattunud, ei tähenda see, et muinasjutumaad olemas ei oleks. 

7-aastane Liisa on endale alati kassi soovinud. Ühel päeval kingibki onu Sander talle väga erilise kassipoja, kellel on tiivad. Liisa paneb kassile nimeks Heiki ja lubab looma eest hästi hoolitseda. Kuid ühel päeval eksib Heiki hiirt taga ajades metsa. Liisa läheb kassi otsima ja alguse saavad uskumatud ja muinasjutulised seiklused… 

Heiki ja Liisa kohtuvad mitmete värvikate tegelastega – lauluõpetajast varese, haldja, muinasjutulinnu ja Roosa Printsessiga.

 

Saale Väester on kirjutanud ühe hiiglama vahva ja muinasjutulise lasteraamatu, mille peategelasteks on 7-aastane Liisa ja tiibadega kass, kel nimeks Heiki.

Lugu saab alguse päikeselisel päeval, kui Liisa hakkab joonistama. Ta joonistab säravate silmade ja pikkade vurrudega kassi. Kaua ta joonistada ei saa, sest ema Saara kutsub teda kaasa onu Sanderi juurde. Autos ootavad neid juba isa Aron ja pere kolm nooremat last: 5-aastane Gerni, 3-aastane Robert ja 1-aastane Kerttu. Nüüd võib sõit alata. Liisa tahab onu Sanderi juurde minna, sest onu tegeleb kasside kasvatamisega ja tema valgel kassil on pojad. Liisa on tükk aega emale peale käinud, et ta lubaks tüdrukul ühe kassipoja endale võtta, kuid seni pole Liisal edu olnud.

Onu Sander tutvustab neile kassipoega, kelle seljal on kaks pisikest lumivalget karvadega kaetud tiivakest! Liisa on kindel, et just seda kassi ta endale tahakski ja kujutage ette! Onu Sander just selle kiisu Liisale kingibki, Onu kinnitab, et see on väga eriline kiisu, keda kassikasvatajad ei oska hinnata, kuid ta on kindel, et Liisa mõistab seda kiisut. Liisa paneb kassile nimeks Heiki, sest on ta ju täpselt Heiki nägu!

Heiki hakkab elama Liisa juures ja juba kuu möödudes on kiisu tiivad oluliselt suuremad ja tugevamad. Võib öelda, et Heiki oskab lennata! Ta avastab selle juhuslikult, kui ühe varblasega aias kulli mängib.

Ühel heal päeval hakkab Heiki hiirt taga ajama, kusjuures hiir ei suuda uskuda, et olemas on ka lendavad kassid! Heiki ajab hiirt taga ja jõuab metsa, kus kohtub lauluõpetajast varesega, kel nimeks Kraaks. Heiki ei suuda seda uskuda, kas tõesti võiks vares lauluõpetaja olla? Kraaks kinnitab, et kunstipärane kraaksumine nõuab palju tööd ja õppimist. Ja annet peab ka natuke olema. Hetk hiljem kuuleb Heiki, et ka mitmed metsalinnud kraaksuvad nii nagu Kraaks seda teeb. Uskumatu lugu ja Heikil hakkab isegi veidi hirm.

Samal ajal hakkab Liisa kodus Heikit otsima, kuid kass on kadunud. Gern kinnitab, et tema nägi, kuidas Heiki mingit väikest looma taga ajades metsa oli kadunud. Liisa ei tohi üksinda metsa minna, kuid ta kinnitab endale, et ta läheb ja ainult piilub, kas Heikit on näha. Piilumine lõpeb sellega, et ühel hetkel on Liisa metsas ja ta ei saa aru, kuhu jääb kodu. Ta on eksinud!

Õnneks leiab Liisa mestast Heiki, sest seltsis on ikka parem olla. Üheskoos leitakse koobas, kus on näha hõbedaselt helkivad metallväravad. Heikil on nende väravate osas kahtlane tunne ja ta tahaks põgeneda, kuid Liisa võtab Heiki kaenlasse ja stub väravast sisse. Milline vaatepilt neile avaneb! Nende ees laiub midagi pargi taolist. Nad seisavad otsekui hõbemüntidest laotud teeraja alguses, rajake lookleb lõbusalt lopsakate puude vahel, puuokstel kasvavad aga küpsised ja kommid. Natuke eemal on ilus kivist purskkaev, milles sillerdav punane vedelik meenutab väga kisselli. Kus nad on? Mis on see imeline koht?

Õige varsti kohtuvad nad haldjaga, kel nimeks Hõbetiib. See on heasüdamlik ja heatahtlik haldjas, kes kinnitab, et kassid oskavad rääkida. Hetk hiljem Liisa mõistabki seda, mida Heiki räägib. Segub, et Liisa ja Heiki on sattunud muinasjutumaale. Haldjas soovitab neil seal veidi ringi vaadata ja annab Heiki tiibadele juurde võlujõudu, sest seda võib neil muinasjutumaal vaja minna.

Kõike ei saa ma ju teile ära rääkida, kuid muinasjutumaal kohtume me veel muinasjutulinnu Fööniksiga, keda Heiki aitab. Kohtume ka õhulossis elava Roosa Printsessiga, keda Liisa ja Heiki samuti abistavad. Lõpuks jõuavad Liisa ja Heiki koju, kuid ka kodus nende seiklused jätkuvad. Nüüd peavad nad aitama vares Kraaksu ja tolle naist ning lapsi, kelle on röövinud rebane. Veidi hiljem tuleb loo peategelastel aidata ka seda sama rebast.

Lõpuks on juttu veel ka Liisa sünnipäevast. Te peate ise lugema, kes kõik sünnipäevale tulevad, kusjuures ka Liisa emale ja isale hakkab tunduma, et muinasjutumaa on vist ikka päriselt olemas!

Selline vahva lasteraamat. Mulle on muinasjutud alati meeldinud, mistõttu meeldis ka see raamat ja olen kindel, et see meeldib kindlasti ka väikestele lugejatele. Kurb on see, et raamat sedavõrd lühike on, sest tegelikult oleks tahtnud Heikist veel lugeda.

 

Raamatu pildid on joonistanud Pille Tammela.

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad