KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Andrew Schloss ''Imeline (enamjaolt) söödav teadus''
Uus raamat: Andrew Schloss ''Imeline (enamjaolt) söödav teadus'' (9 märts 2017)


Andrew Schloss

„Imeline (enamjaolt) söödav teadus“

(Tänapäev)

 

„Imeline (peaaegu) söödav teadus“ on raamat, mille kaante vahele kogutud katsed on mitte ainult lihtsad ja põnevad, vaid ka söödavad – alates lipa-lapa pudingikoogist ja pimedas helendavast tarretisest kuni kameeleonkapsa ja söödava limani. 

Enam kui 40 katse juures on hõlpsasti järgitavad juhised ja innustavad fotod, iga õpetus lõpeb lihtsa ja arusaadava selgitusega, mis ja miks katse käigus juhtus. 

Lahendamist ootab hulk mõistatusi, mis on peidus geelipärlite, lima, ektoplasma, vahukommide, kristallide, jäätiste, küpsiste, kookide, tuuletaskute, muffinite, šokolaadikoogi, puuviljatallanaha, köögiviljade, plaksumaisi, suppide, limonaadide ja paljudes muudes retseptides!

 

Selle ülimalt laheda lasteraamatu esikaanel on veel üks pealkiri: „Lõbusad köögieksperimendid kogu perele“.

See on tõepoolest üks igati põnev ja huvitav lasteraamat, mida võiks tegelikult ka laste kokaraamatuks nimetada, tehakse siin ju katseid, mida on võimalik hiljem ära süüa. Tundub võimatu, aga nii see ometigi on. Raamat on mõnusalt suures formaadis, sees on väga palju ilusaid ja suuri fotosid. Katseid on raamatus kokku üle 40.


Raamatus on kuus peatükki: võdisevad-siplevad road, magusad kristallid, pagarilikud imetükid, juurikad-puurikad masuurikad, muinasjutuline munamäng, kihkvel-kahkvel keelekaste.

Raamat algab sissejuhatusega, milles autor meenutab oma lapsepõlves nähtud vanaema küpsetatud keedukreemi valmistamist. See, mida ta nägi oli tõeline teadus, mistõttu jälgib autor ka praegu suure naudinguga, kuidas teadus köögis toimib. Sellest – toiduvalmistamisest ja teadusest – see raamat räägibki.

Sissejuhatuses on juttu sellestki, kuidas teadusest saab maitseelamus, kuidas seda raamatut kasutada. Selgub, et enamiku raamatusse kogutud katsete jaoks piisab elementaarsetest töövahenditest ja toorainetest. Kui tarvis on midagi keerukamat kui kastrul, lusikas või mõõdunõu, siis on raamatu autor selle õpetuse juures ära märkinud. Kui on vaja midagi pentsikut, nagu näiteks agarit (taimset tardainet) või naatriumalginaati, on autor märkinud kohad, kust neid aineid saab.

Raamatus on õpetuste juures 7 kirjeldavat kategooriat: elamus, maitse, keerukus, aeg, ained ja vahendid, hind, ohutus.

Ja alustame. Ma ei hakka siinkohal õpetusi ja retsepte ette lugema, sest sel juhul on raamatu lugemine äärmiselt igav ning kaob ka avastamisrõõm, kuid ma toon teieni mõned õpetuste nimed, millest selles raamatus juttu tehakse.

Esimene peatükk on „Võdisevad-siplevad road“, kus on juttu geelidest, þelatiinist, kummikommidest, vahukommidest, limastest asjadest jm. Näiteks mahlased geelipärlid, pimedas helendav tarretis, kodused vahukommid, elus pitsa, imeline söödav lima jpm. Saate teada, mis on ultraviolettvalgus, miks hiniin helendab.

Teine peatükk on „Magusad kristallid“. Kristalle esineb looduses üsna sageli, kuid kristallilised toidud on päris haruldased. Tegelikult on ainult kaks toiduainet, mis esinevad kristallilisel kujul: suhkur ja sool. Selles peatükis saate katsetada selliseid imeasju nagu vahtrasiirupist merevaik, kivikommid, viie minuti jäätis, magus laava, prõksuvad kivikesed jpm. Selles peatükis saad ka väikeseid näpunäiteid, kuidas keeta vett.

Kolmas peatükk on „Pagarilikud imetükid“, kus juttu tuleb küpsetamisest, sest sageli nimetatakse toiduvalmistamist kunstiks ning küpsetamist teaduseks. Selles peatükis valmivad sellised põnevad toidud nagu kuufaasiküpsised, haihtuvad piparmündipilvekesed, lennukad tuuletaskud, 40 sekundi keeks, lipa-lapa pudingikook jpm.

Neljas peatükk on „Juurikad-puurikad masuurikad“. Iga kord, kuid sööd puu- või juurvilju, toitud sa taimeosadest. Mõnikord sööd juuri, mõnikord õisi või lehti, seemneid või varsi. Selles peatükis hakkame tegema kodust hapukapsast, isetehtud hapukurki, puuviljatallanahka, kameeleonkapsast, mustrilist varssellerit, isetehtud plaksumaisi jpm.

Viies peatükk on „Muinasjutuline munamäng“ ja selles osas tulevad mängu munad. Muna on nimetatud kõige täiuslikumaks toiduks peamiselt sellepärast, et neis on oivaliselt tasakaalustatud kogustes valke, rasvu ja süsivesikuid. Selles osas on ka üks katse, mis ei lõpe millegi maitsvaga. Kuid: helendavad ja põrkavad munad, šokolaadiplahvatus, isetehtud majonees, kes supi kokku keedab, see ise ära klaarib, tahke supp.

Raamatu viimane, kuues peatükk on „Kihkvel-kahkvel keelekaste“, kuhu on kogutud katsed igasugu jookidega. Väikesed söödavad veepudelid, limpsilooming (kärme koola, kääritatud koola), kaljageiser ja piimakivid.

Selline vahva ja huvitav raamat on see „Imeline (enamjaolt) söödav teadus“. Palju selliseid põnevaid katseid, mida lausa peab ise järele proovima ja katsetama, et kas tõesti on tulemus just selline, nagu raamatus kirjutatakse.

Seega, head katsetamist ja head isu!

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad