KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Sören Olsson, Andres Jacobsson "Sune. Pajatusi Sunest. Sune läheb teise klassi"
Uus raamat: Sören Olsson, Andres Jacobsson "Sune. Pajatusi Sunest. Sune läheb teise klassi" (12 aprill 2017)


Sören Olsson, Andres Jacobsson

„Sune. Pajatusi Sunest. Sune läheb teise klassi“

(Tänapäev)

 

Pajatusi Sunest.

Sune käib esimeses klassis ja on hirmsasti sisse võetud Sophiest, kes käib samas klassis. Nad tunnevad teineteist juba titaeast saadik ja võivad mängida, mis iganes pähe tuleb. Sophie nukumajaga näiteks. Kuigi see on saladus. Kui Sune sõbrad sellest teada saaksid, sureks ta häbi kätte ära. Kui Sune parasjagu Sophiega ei mängi või teda ei kallista, siis tülitseb ta vahel oma väikevennaga. Või peab sööklas lahingut vana nõia Pomperipossa endaga. Või jälitab ta Petlikku Varju, saladuslikku tüüpi, kes Sune arvates muutub öösiti libahundiks...

Sune läheb teise klassi.

Maria Perez! Uus tüdruk klassis on kauneim, keda Sune kunagi kohanud.
Sune ei saa midagi parata ja armub temasse jalamaid.
Mis aga saab nüüd Sophiest?
Ja siis on veel üks eriti jõhker tüüp, kelle otsa Sune satub. Alf, kes üritab teda sundida tüdrukutevihkajate klubisse astuma – teda, Sunet, kes ARMASTAB tüdrukuid!

 

Algupäraselt ilmusid „Sune“ ja „Sune läheb teise klassi“ rootsi keeles juba 1984 ja 1985 ehk üle 30 aasta tagasi, kuid see ei häiri, sest Sunest jutustavad lood on ajatud. Eesti keeles ilmusid need lahedad lood esimest korda juba 2001. aastal.


Kui soovid lugeda midagi väga naljakat ja lõbusat, siis on Sune-lood igati õige valik, sest Sune on üks igati vahva poiss, kellega juhtub igasugu asju. Selle raamatu vahel on tegelikult kaks raamatut: „Pajatusi Sunest“ ja „Sune läheb teise klassi“.


Esimeses raamatus „Pajatusi Sunest“ saame teada, et Sune on seitsmeaastane ja käib esimeses klassis. Sune on lahe poiss, kellele meeldib koolis käia, sest talle meeldib õpetaja Ulla-Lena ja poisil on ka klassiõde Sophie, kes poisi sõbranna ja Sunele Sophie täitsa meeldib kohe. Saame tuttavaks ka Sune perekonnaga, kuhu kuuluvad ema ja isa, vanem õde, 11-aastane Anna ja noorem vend Hakan, lisaks veel kass.


Seejärel juba igasugu tegevuste ja sündmuste juurde.

Lööme kaasa kooli vahetunnil lumesõjas, kus Sunel läheb peaaegu haprasti, sest Sune koolis on üks kolmanda klassi tüüp, kellele meeldib endast väiksemaid kiusata, kuid õnneks heliseb koolikell ja vahetund saab läbi. Seekord Sunel vedas.

Saame ka veidi pikemalt tuttavaks Sophiega, kes on ju Sune parim sõber. Sunel on Sophiega ilmatuma lõbus, sest tüdruk naerab peaaegu kogu aeg. Nad tunnevad teineteist juba maast madalast. Nad mängivad koos. Mõnikord mängib Sophie Sune autodega, mõnikord mängib Sune Sophie nukumajaga. See viimati mainitud asi on suur saladus, ja seda ei tohi teistele poistele ütelda. Mõnikord mängivad Sune ja Sophie ka isa, ema ja last, kuid Sunele see mäng eriti ei meeldi. Mõnikord peab Sune mängima kodust pereisa ja lausa kuduma! Varrastega!


Ja edasi. Ühes loos saame teada, kuidas Sune hommikul oma väikevennaga tülli läheb, kusjuures täiesti ilmaasjata, kuid õnneks lepivad nad ka üsna kähku ära.

Lööme kaasa ka etteütlusel, mis Sunele veidi hirmu teeb, kuigi ta ju oskab igati hästi kirjutada. Sune teeb etteütluses ka ühe vea, mistõttu on ta ilmatuma õnnetu, kuid Sunel on tõepoolest igati lahe õpetaja, kes oskab poissi lohutada.


Käime Sunega ka poes. Ta peab ostma kassitoitu ja spagette, kuid Sunele hakkab poes meeldima üks vahva mänguauto – uhke kollane Volvo. Kahjuks pole Sunel selle ostmiseks raha, kuid tal tekib üks üsna ebameeldiv idee. Õnneks otsustab poiss viimasel hetkel ümber ja kõik läheb hästi.

Saame teada sedagi, et Sune sööklas on üks kokatädi, kes arvatavasti on nõid, ja seda, et Sunel on vahetevahel küljes üks kummaline haigus – tere-tere-haigus, kuid kas see ikka on haigus? Ühes loos on meie raamatu peategelasel pisike kahtlus, et tema sõbra trepikojas elab üks mees, kes arvatavasti on libahunt!

Käime Sunega ka ujulas, kus poiss kinnitab, et oskab ujuda, kuid kas ikka oskab?

Esimese raamatu viimases loos saame osa ka Sune esimese klassi viimasest koolinädalast ja viimasest koolipäevast.

 

Teine raamat – „Sune läheb teise klassi“. See algabki sellest, et Sune läheb teise klassi. Poisil on selle üle hea meel, sest ta ei lähe ju enam esimesse klassi, ta polegi enam päris pisike.


Sune klassi on tulnud kaks uut õpilast. Neist üks, Maria, hakkab Sunele hirmsasti meeldima. Meeldib isegi rohkem kui Sophie. Kas see on ikka õige asi? Sune nuputab välja, et tal on arvatavasti armuvaluhaigus, millest ta ka Sophiele räägib. Mis haigus see selline üldse on? Kas sellist haigust üldse on olemas?

Teises raamatus saame lugeda, et Sune perre on sündimas õige varsti uus tita, mis Sunele väga suurt heameelt ei tee, kuid eks tal tuleb selle mõttega lihtsalt harjuda.


Teises raamatus hakkab Sune klass teatrit tegema. Nad peavad klassiõhtul esitama vanematele ja teistele pereliikmetele näidendi.

Näidendiks on „Punamütsike“!

Mis te arvate, kes peab hakkama kehastama nimiosa? Loomulikult Sune, sest tal lihtsalt ei vea loosiga, mille abil osatäitjaid valitakse. Poiss peab kehastama tüdrukut! Kuidas Sunel see asi välja tuleb? Tuleb tõdeda, et tegelikult saab sellest üks hiiglama naljakas etendus.


Teises raamatus satub Sune ka haiglasse. Tal lõigatakse välja pimesool. Haiglas on Sune palatis üks üsna ebameeldiv kutt, kes üritab Sunet värvata tüdrukutevihkajate klubisse, kuid Sunele tüdrukud ju meeldivad ja tüdrukuid ei tohi kindlasti mitte lüüa! Sune mõtleb välja kavala plaani, kuidas sellele tobedale tüübile üsna humoorikas õppetund anda.

Lugeda saame veel ka Sune vanemast õest Annast ja tema poiss-sõbrast, kes esialgu Sunele mitte üldse ei meeldi, kuid ühel hetkel avastab Sune, et Karl-Jörgen on täiesti mõistlik poiss-sõber.

Teise raamatu lõpus ostsutab Sune korrakse ka kodust põgeneda. Miks? Mis sellest välja tuleb? Kui raamatu läbi loete, siis saate teada.


Igal juhul on Sune-lood igati mõnusad, humoorikad, mõnikord ka veidi õpetlikud. Igati vahva lugemine.

Tegelikult on Sune-lugusid eesti keeles varem ka rohkem ilmunud, mistõttu ma usun, et Sune-seiklustest saame me veel lugeda.

 

Väga lahedad ja lustakad pildid on joonistanud Heiki Ernits.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad