KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Jaan Kross "Mardileib"
Uus raamat: Jaan Kross "Mardileib" (30 aprill 2017)


´

Jaan Kross

„Mardileib“

(Hea Lugu)

 

Jaan Krossi „Mardileib“ jutustab lustaka loo keskaegsest Tallinnast, kus apteekriõpilase Mardi sattumine täbarasse olukorda viib ühe väga magusa avastuseni. 

Raehärra valutava kõhu jaoks tuleb Mardil kokku segada rohi, kuid et see liiga kibe ei saaks, tuleb nupukas apteekrisell mõttele retsepti muuta. Nii et kui meister ütleb: „Nüüd võta untsi jagu uhmerdatud rästikukeeli“, võtab Mart hoopistükkis kaneeli. Ja mumifitseeritud tuhkru asendab ta suhkru ja koirohutee roosiveega jne. 

Uus „ravim“, mida hakatakse kutsuma martsipaniks, kukub välja nii hea, et aitab Mardil võita ka raehärra tütre Matilde südame.

 

Jaan Krossi “Mardileib” on omamoodi legendaarne lasteraamat, mis ilmus algupäraselt juba 1973. aastal, kordustrükk aga 1985. Nende trükkide illustratsioonide autoriks on Edgar Valter. 2004 ja 2008 ilmus “Mardileib” uuesti, nende trükkide jaoks joonistas pildid Ülle Meister.


1971. aastast on pärit samanimeline nukufilm, kuid “Mardileiba” on etendatud ka raadioteatris (peaosades mängisid Tambet Tuisk, Raivo E. Tamm, Tõnu Oja, Ain Lutsepp, Ülle Kaljuste, Elisabet Tamm, Allan Noormets jt) ning alles eelmisel aastal valmis Tallinna Lasteteatril muusikalavastus “Mardileib”, mida etendati Salme Kultuurikeskuses. Muusikalavastuse peaosades olid Kristjan Kasearu, Kätlin Hallik, Artur Raidmets, Jüri Aarma jpt.

 

Lugu viib meid aastasse 1441 Tallinnas, ja see jutustab linnalegendi – martsipani avastamisest. Sapihaige raehärra peaks arsti kohustusi täitvalt meistrilt Johannilt saama tõhusat ja kõrgehinnalist rohtu mitridaatsiumi, kuid seda rohtu peaks sööma ka õpipoiss Mart. Just tema on see, kes segab rohu kokku, kuid ta otsustab kibedamaitselised komponendid asendada magusatega. Valmis saab leib, mis maitseb ka teistele linnaametnikele ning piiskop paneb Mardi magusale leivale nimeks martsipan.

 

See vahva raamat algab sellega, et  raamatu autor viib lugeja koos koeraga jalutama Tallinna Raekoja platsile. Autor soovitab koeral majanurki nuuskida ja oma koerategemisi teha, koeraomanik ehk lugeja võiks silmitseda maju veidi kõrgemalt. Seejärel tuleks jalutajal sulgeda silmad, seista õigetele sillutuskividele ja seejärel silmad uuesti lahti teha. Nüüd oledki aastas 1441.

Raekoja platsil asub teatavasti Raeapteek, mille üks kollane luuk läheb korraga lahti. Üks poiss pistab pea aknasse ja kissitab päikest. Ilusasti öeldud, kissitab päikest, kas pole. Poiss on sellises vanuses, kelle kohta onud ütlevad poisivooster, aga poisipõnnid ütlevad mõnikord vaat et koguni onu. Poisil on punakaspruun kapaga lõigatud juus ja lustakas terava otsaga ja tedretähtedega nöbinina ning rohelised ja kelmid silmad. Raamatu autor on selle vahva kirjeldusega andnud meile üsna täpse pildi, milline selle poisi välimus olla võiks. See ongi meie raamatu peategelane apteekriõpilane Mart.


Mart on sel hommikul tublisti ametis – ta lükib kuivatatud konnakoibi nöörile, et neid hiljem pööningule päriselt tuulduma viia. Konnakoivad ja apteek? Ära unusta, et aasta on 1441.

Mardi juurde tuleb ka Meister Johann, kes hirmsasti aevastab, see aevastamine mängib raamatus hiljem üsna olulist rolli.

Meister räägib Mardile, et neil tuleb sel päeval segada kolm mõõtu salveisalvi, et see neil sügisevihmade tulekuks liikmevalu vastu pudelites oleks. Lisaks tuleb neil keeta gildihärradele hingedepäeva joomaaja jaoks kuuskümmend kvarti klaretti (raamatu lõpus on kirjas, et klarett on veinist ingveri ja muude vürtside lisamisega valmistatud jook). See pole veel kõik. Tuleb ka kaksteist untsi rubiine uhmris pulbriks taguda. See on iseäranis vastutusrikas töö.

Mart teab seda, et see on vastutusrikas töö. Ta teab ka seda, et kui meister ütleb, et neil tuleb seda teha, siis tuleb tegelikult kõik need tööd Mardil üksinda ära teha. Näib, et Mardil on tulekul tihe tööpäev.


Kuid, hetk hiljem saabub meister Johanni ja Mardi juurde raehärra Kalle majateener Jürgen, kes kinnitab, et raehärra on haigeks jäänud. Raehärral valutab kõht, ristluud tuikavad, terve ihu on tuska täis, lisaks on raehärrale veel ka sapp pähe tõusnud. Raehärra on saatnud majateenri meister Johannile järele, et see tuleks vaatama, mis tema tervisega lahti on.

Meistril tuleb minna, sest kutsujaks on ju raehärra. Johann võtab kaasa ka Mardi. Raehärra majas kohtume nii raehärra Kalle kui ka tema proua ja nende tütre Matildega. Tundub, et Matilde meeldib Mardile ja ka Mart meeldib raehärra tütrele.


Meister Johann uurib raehärrat, räägib tarka juttu, räägib ladina keeles, teeb tarka nägu ja leiab, et raehärral on sapivaev. Abiks saab olla vaid üks imerohi – mitridaatsium. Imerohi, mille Armeenia kuningas Mitridates ise 1500 aasta eest kokku seadis. See on tehtud 54 kõige vägevamast Hürkaania taimest ja kõige libedamast Pontose mereloomast ja muust imeasjast.

Raehärra on seda rohtu nõus võtma, kuid ainult siis, kui ka meister Johann seda koos temaga võtab. Meister suudab selle julgustüki siis vaikselt edasi suunata, nii et rohtu peaks koos haige raehärraga katsetama hoopis Mart!

Mardile on see vastumeelt, sest kes ikka tahab 54 jubedast asjast kokku segatud imerohtu võtta, kuid Mart on nutikas sell ja abiks on seegi, et meistril hirmus nohu on, ja et ta kogu aeg aevastab. Nii õnnestub Mardil oma meistrile pott pähe tõmmata, et meister ei näeks mida ta tegelikult kokku segab. Nii asendub elevandiluujahu mandlijahuga, rästikukeeled kaneeliga, pääsukesepesad kärjemeega, pulberdatud viiruk siirupiga, rubiinid rosmariiniga, mumifitseeritud tuhkur suhkruga, koirohutee roosiveega jne jne. Nii saab valmis üks hiiglama magus, hallikas kolmenaelane saiapäts, mis viiaksegi raehärrale.


Kas sellest magusast saiapätsist on abi? Kas selline magus saiapäts tõepoolest aitab? Kuidas saab sellest magusast saiapätsist martsipan, milline roll on selles täita piiskopil? Mida saab selle imeleiutise eest tasuks Mart? Mulle tundub, et ta saab täpselt selle, mida ongi tahtnud saada, kuid pead selle ise välja uurima. Kõikidele küsimustele saad vastused siis, kui raamatu läbi loed.


Igal juhul on „Mardileib“ üks igavesti vahva raamat, mis viib lugeja põnevale ja kummalisele reisile ajalukku. Siin on vahvaid sündmusi ning hiiglama tubli ja nutikas peategelane.

 

Raamatu suurepäraste piltide autor on Edgar Valter.

 

5+ raamat!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad