KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: David Walliams "Rotiburger"
Uus raamat: David Walliams "Rotiburger" (3 mai 2017)


David Walliams

„Rotiburger“

(Tänapäev)

 

Lugu, mis paneb su naerust kiljuma.

 

Zoel’l on päris palju põhjusi, et õnnetu olla. Tema kasuema Sheila on nii laisk, et tahab, et Zoe tema eest isegi ta nina nokiks. Tina Trotts, kohalik kiusaja, sülitab Zoe’le iga päev kolmekümne seitsmendalt korruselt pähe. Ja jubedal burgerimüüjal Burtil on hirmsad plaanid Zoe lemmiklooma, rott Hermanniga. Ma ei taha välja rääkida, mis hirmsad plaanid need on, aga võin öelda, et selle raamatu pealkiri on päris pirakas vihje ... 

David Walliams on üks Inglismaa menukamaid lastekirjanikke. Ta raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja ainuüksi tema kodumaal müüdud miljoneid eksemplare.

 

David Walliamsi sulest on eesti keeles ilmunud mitu väga humoorikat ning kaasahaaravalt põnevat lasteraamatut: „Hirmus õudne hambaarst“, „Jube tädi“ ja „Gängstamemm“.

Nüüd siis „Rotiburger“, milles jällegi rohkelt tavapärast huumorit, kuid ka musta huumorit, põnevust ja seiklusi, on ju raamatu pealkiri igati väljakutsuv.


„Rotiburger“ algab üsna nukrates toonides. Peategelase Zoe hamster, kel nimeks Punapea, on surnud. Tüdruk üritab sellest teada anda oma kasuemale, Sheilale, kuid sellele jubedale naisele ei paku see üldse huvi. Ta sööb isukalt krevitikokteilikrõpse ja lõpuks, no lõpuks kasuema siiski tuleb, sest Zoe hakkab nutma. Kasuema teeb ettepaneku panna hamster krõpsupaki sisse ja  maha matta, kuid tüdrukul on väike kahtlus, et keegi on tema kalli hamstri mõrvanud.

Seejärel läheme ajas tagasi. Saame tuttavaks peateglase Zoega, kelle ema suri, kui tüdruk oli väga väike. Nii väike, et Zoe oma ema ei mäletagi. Õnneks on Zoel isa, kes töötas kohalikus jäätisevabrikus. Tööpäevad olid pikad, töö oli raske, palk väike. Isa mõtles välja uusi jäätisesorte, üks kummalisem kui teine, kuid Zoe sai alati neid ka kõige esimesena proovida.

 

Zoe oli peres ainus laps ja tal polnud kodus kellegagi mängida, mitte kellegagi peale isa, kes oli õhtuti kaua jäätisevabrikus. Kümnendaks sünnipäevaks sai Zoe isalt vahva kingituse – hamstri. Lemmikloomapoes valis Zoe välja kõige pehmema ja nunnuma hamstripoja, kes saigi nimeks Punapea. Zoe õpetas oma uuele lemmikule vahvaid trikke ja unistas, et tema väikesest hamstrist saab maailmakuulus, esimene, breiki tantsiv hamster. Tegelikult unustab Zoe veel ka sellest, et ta saakski hakata tegelema igasugu loomadega ja õpetada neile põnevaid trikke.

 

Ühel heal päeval selgus, et jäätisevabrik pannakse kinni, sest tootmine kolitakse Hiinasse ja Zoe isa kaotas töö. Mees kohtus Zoe kasuemaga just siis, kui ta oli kõige õnnetum. Mees tundis end üksildasena ja Zoe kasuema oli samuti üksi jäänud, kuna tema mees oli kahtlastel asjaoludel surnud. Zoe teab, et tema kasuema teda ei armasta. Halvematel puhkudel kohtles Sheila tüdrukut nagu midagi ärritavat ja parimatel puhkudel – nagu oleks Zoe lihtsalt nähtamatu. Kasuema toonitab pidevalt, et Zoe peab majast välja kolima, kui ta on piisavalt vana. Kui Sheila kolis nende juurde elama, siis tahab ebameeldiv naine ka hamstrist lahti saada, sest see haiseb. Ja nüüd on hamster surnud, kuigi Zoel olid temaga suured plaanid ja unistused.

 

Sheila tahaks, et surnud hamster lastakse vetsupotist alla või vähemalt prügikasti visatakse. Zoe isal õnnestub väike hamster siiski maja lähedale maha matta. Isaga on asjad üsna täbarad, sest ta on väga õnnetu, ta ei taha olla ka kodus ja ta veedab oma päevad kohalikus kõrtsis. Ka Zoel on isa pärast suur mure.

 

Läheme edasi. Saame tuttavaks kohaliku ajalehemüüja Raj’ga. Suurt kasvu mees on lahe tegelane, kellel on Zoele alati mõni hea sõna varuks või mõni komm anda. Raj kinnitab nüüd Zoele, et kuigi Punapea on surnud, siis ei pea tüdruku unistus sellepärast veel surema. Unistused ei sure kunagi.

Mööduvad päevad, nädalad, kuud, kuni ühel õhtul kuuleb Zoe oma toas vaikset näksimist. Kes see on? Tema toas on pisi-pisike rotipojuke. Tüdruk väikest rotti ei karda, kuid rott tüdrukut kardab küll. Läheb veidi aega, kuid rott saab aru, et Zoel on temaga ainukt head kavatsused ja Zoe annab oma uuele sõbrakesele nina peale musi.

 

Kuidas uut lemmikut kodus varjata? Sheila närilisi ju lausa vihkab. Äkki peaks roti kooli kaasa võtma, kuid koolis on direktor ja õpetajad lemmikloomad samuti ära keelanud.

Siiski otsustab tüdruk roti kooli kaasa võtta. Salaja. Koolis annab rott endast piiksudes märku, tal ju kõht tühi. Zoe läheb rotiga vetsu, kus saab salaja väikesele sõbrale süüa anda. WC-poti peal on tootja nimi ja nii saab rott endale ka nime – Hermann.

Õnnetuseks tuleb vetsu ka kooli suurim kiusaja, kel nimeks Tina Trotts. Loomulikult pakub kogukale ja jõhkrale plikale rott suurt huvi, kuid Hermann oskab enda eest seista, ja ta hammustab tüdrukut sõrmest.

Kahjuks lähevad sel päeval asjad koolis veelgi halvemaks, sest Zoe jääb rotiga vahele ja türduk eemaldatakse koolist, vähemalt selleks veerandiks.

 

Seejärel saame tuttavaks järgmise tegelasega – burgereid müüva Burtiga, kes on üks tõeliselt õudne ja jube mees. Samasugused on ka tema müüdavad burgerid, mida mees oma burgeribussist müüb. Keegi ei tea, millest need tehtud ja ka valik on üsna kesine – müügil on kotlet saia vahel, ainult kotlet ja ainult sai.

Zoel on plaan rotiga põgeneda, kuigi ta ei tea kuhu, ja kuidas. Ta peatub hetkeks burgeriputka juures, kus teda märkab ka Tina Trotts, kes hõikab Zoele kui rotitüdrukule. Näib, et see hõige pakub suurt huvi ka Burtile. Kes on see rotitüdruk? Kus on rott?

Zoe läheb nõu küsima Raj’lt, kes soovitab roti loodusesse lasta. Seda tüdruk ka teeb, kuid ta ei suuda rotti maha jätta. Zoe pakub oma lemmikule põldmarja ja avastab, et rott oskab vahvaid trikke ja teda on võimalik treenida! Lisaks on rott ka kiire õppija.

 

Tagasi koju. Nüüd lähevad asjad veelgi halvemaks. Selgub, et nende juurde on tulnud Burt, kes nüüd näib olevat hoopis kahjuritõrje-mees, kelle bussil on kiri „Burti kahjuritõrje“. Zoele tundub, et midagi on siin valesti, kuid kasuema on jubedast mehest võlutud ja ta palub mehel Zoe rott kinni püüda, mida mees ka meelsasti teeb. Lisaks paneb kasuema Zoe koduaresti, kuid tüdruk ostsutab põgeneda, sest ta peab Hermanni rotipüüdja-Burti käest päästma.

Tüdruk hakkab oma hambaklambritega toaseina kraapima, et põgeneda, kuni lõpuks... Kuhu Zoe lõpuks välja jõuab? Tegelikult on see üsna ootamatu ja isegi veidi hirmus.

Kas tal õnnestub põgeneda, kuidas ta seda teeb?

Mis asi on pihuks ja põrmuks tegemise masin, kellele see kuulub ja mida sellega tehakse?

Kui raamatu lõpuni loete, siis saate teada sedagi, millest Burt burgereid teeb, kes tuleb Zoele appi Hermanni päästma?

Mis saab Zoest, Zoe isast, Hermannist, kasuemast, Burtist?

Mida tehakse burgeribussiga, kas näeme ka uusi roti imetrikke ja sööme taaskord ka jäätist? Lugege raamat lõpuni ja saate vastused teada.

 

Igal juhul on „Rotiburger“ täpselt sama põnev ja humoorikas lugu nagu ka David Walliamsi varasemad raamatud.

 

Raamatu illustratsioonid on teinud Tony Ross.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad