KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Hannu Mäkelä ''Härra Huu kolib ära''
Uus raamat: Hannu Mäkelä ''Härra Huu kolib ära'' (30 mai 2017)


Hannu Mäkelä

„Härra Huu kolib ära“

(Pegasus)

 

„Härra Huu kolib ära” on järg raamatutele „Härra Huu” ja „Härra Huu saab naabri”.

Härra Huu on tänapäeva Soome lastekirjanduse armastatuim tegelaskuju. Üksi oma hütis elav mustakuueline väike mees hirmutab öösiti lapsi ja teeb vanaisalt õpitud nõiatempe. Ometi vajab ta mõnikord ka ise laste abi ja seltsi.

Sarja kolmandas raamatus sunnitakse Härra Huu oma koduhütist välja kolima, sest see jääb ette uue tee ehitusele. Kui Härra Huu lõpuks mõistab, et ta ei näegi und, tuleb tal silmitsi seista hirmutava linnaelu ning linnakorteri arusaamatute mugavustega. Õnneks kohtab Härra Huu uues elupaigas ka mõnd vana sõpra ja tuttavat.

 

See on üsna lühikese aja jooksul juba kolmas härra Huust ja tema juhtumistest pajatav raamat, mis eesti keeles ilmub.

Algupäraselt ilmus raamat soome keeles juba 1975. aastal, eesti keeles ilmus see esimest korda 1985, kuid mustakuuelise, nõiatempe oskava mehikese lood sobivad suurepäraselt lugemiseks ka praegu. On ju härra Huu juhtumised seotud veidi nõiamaailmaga, siin on salapärase looduse ürgset kutset, muhedat huumorit ja annus põhjamaist nukrameelsust. Kui raamatu oled läbi lugenud, siis on sees selline mõnus tunne, et oled lugenud midagi väga head ja vahvat.


Lähme raamatu sündmuste juurde.

On sügis. Väljas sajab ja sajab ja sajab. Härra Huu on hakanud öösel ärkvel olema. Ta ise ka ei tea selle põhjust. Võib olla on see sügisest? Ühel õhtul kuuleb härra Huu veidrat katkematut kuminat, kauget ja vaikset. Mis võiks see küll olla? Kas on see vihm või midagi muud. Härra Huu proovib kodus järele teha vihmaheli, kuid see hääl ei ole vihma oma.

Sügis on loomulikult liiga pikk ja masendav. Keegi ei käi külas ja ka härra Huul pole tahtmist külla minna. Isegi lapsed hoiavad eemale. Admiral Õllekõht on vaikseks jäänud, papagoi Truudus on ära läinud. Ka majahiir on põranda all imelikult vait. Kõik on peatunud, igaüks elab oma väikeses maailmas.

Ühel päeval läheb mürin eriti tugevaks. Härra Huu vaatab aknast välja ja märkab, et admiral Õllekõhu laeva ei ole enam näha! Isegi aeda ei ole enam! Laeva ja aia kohal on auk ja augu serval on kaks tohutut masinat, suured kopad õieli. Kopad kisuvad maast õunapuid, songivad maad ja lähenevad härra Huu hütile. Kohe tulevad nad läbi seina sisse!

Hetk hiljem koputatakse uksele. Alguses õrnalt, siis tugevamini ja lõpuks taotakse rusikaga! Sisse astub kaks tursket meest, kollased kiivrid peas, saapad porised. Mehed uurivad, miks härra Huu ikka veel oma hütis on, miks ta ei ole seal, mis nende paberites kirjas on – härra Huu peaks olema linnas, aadressil Merimehe tänav kuus, viies korrus.

Härra Huu pakub meestele teed, kuid hetk hiljem hakatakse härra Huu asju pakkima ja neid auto peale kandma. Lugeja saab teada, et ehitatakse uut autoteed, mille käigus lammutatakse ka härra Huu väike hütt. Härra Huu peab kolima linna. Härra Huu ei suuda seda uskuda, äkki on see lihtsalt uni?


Edasi oleme juba linnas. Härra Huu on korteris ja on selge, et see pole siiski mitte lihtsalt uni, vaid karm reaalsus. Esialgu on kõik härra Huule äärmiselt võõras, sest on ta ju harjunud eluga oma väikses, tagasihoidlikus hütis. Korter on ilmatuma väike, sest härra Huule tundub, et üks toake on nagu kummutisahtel, teine tuba on nagu karp. Härra Huu soovib teed teha, kuid suuri probleeme valmistavad talle nii pliit, kraan kui ka kraanikauss. Kust saada vett, kus seda keeta? Härra Huu üritab elektripliidi alla isegi tuld teha. Lõpuks saab ta siiski tee valmis ja pärast seda läheb ta magama.

Järgmisel päeval külastab teda majanaaber Karl Rebane, kes hoolitseb ka maja heaolu eest. Mees kontrollib härra Huu korteris veekraane ja lubab härra Huu korteriuksele uue nimesildi panna. Enne härra Huud elas seal keegi Armas Jänes.

Samal päeval hakkab härra Huu oma kotte ja kaste avama, mis maalt kolides kaasa sai võetud. Ühest kotist otsib ta kuivikuid, kuid leiab sealt hoopis hiire, kes on kuivikutagavara ära söönud! Hiirest saab härra Huule vahva korterikaaslane, kuid kuvikud on siiski otsas. Härra Huu otsustab, et tuleb minna linna, otsida mõni pood, kust saaks osta kuivikuid. Midagi härra Huu argielust siiski ka taipab.


Enne linnaminekut tuleb härra Huul maja esimesele korrusele jõuda, ja selleks peab ta kasutama lifti. Liftiga saab palju nalja, kuid esimesele korrusele meie mehike siiski pääseb. Siinkohal üks vahva nali – härra Huu märkab omal korrusel, et tema naabriteks on Ronk, Saarmas, Karu ja Wares. Härra Huu mõtleb, kas ta on tõepoolest sattunud elama loomaaeda, kus loomi raha eest inimestele näidatakse.

Esimesel korrusel kohtub härra Huu väikese tüdrukuga, kes on Karl Rebase tütar. Väikese tüdruku nimi on Lotta ja härra Rebane lubab tüdruku härra Huuga kaasa linna teejuhiks. Lotta arvab, et härra Huu on nukk, mille isa on lubanud talle juba ammu kinkida.


Poodi härra Huu jõuab ja seal sekeldused jätkuvad. Kuivikute ostmiseks on vaja raha, kuid härra Hull on ju ainult vanad kuldmündid. Müüja saadab härra Huu kullaassepa juurde, kus selgub, et kuldmünt on väga väärtuslik (neid on härra Huul kodus ju palju), kusjuures tegemist on vana mereröövlite aardega.

Kullassepp kirjutab välja tšeki, kuid ka sellega ei saa ju veel kuivikuid osta. Härra Huu peab minema panka, et tšekk rahaks vahetada. Kuna summa on suur, siis soovitatakse härra Huul avada arve, teha arveraamat ja alles seejärel saab ta hunniku rohelisi pabereid. Härra Huu ei mõista, et need rohelised paberid ongi raha. Pärast mitmeid sekeldusi saab härra Huu ka kuivikud ostetud.

Koju tagasi jõudes ei suuda härra Huu korterisse siseneda, sest uks on ju kinni. Kuidas see lahti saada? Õnneks aitab teda naaber, kel nimeks Mooses Karu. Tema on pensionär, kes arvab, et härra Huu on üks väga lapseohtu tegelane, mistõttu ta ei tea, et kummaline metallitükk tuleb panna ukse sisse auku ja keerata. Härra Huu ei mõista, et kummaline metallitükk ongi võti, sest metsas tal ju ust lukku ei olnud vaja panna.

 

Nagu näed, siis on raamatu algus igati humoorikas.

Kõike ma ei saa ju sulle ära rääkida, sest sel juhul muutub lugemine igavaks, kuid selles osas saate teada, kuidas härra Huu tööle läheb, miks ta seal ainult tund aega vastu peab.

Käime härra Huuga mere ääres. Meie peategelane saab teada härra Karu abiga sedagi, et tema korteris on elektrivalgus, sest seni oli härra Huu ka linnas istunud küünlavalguses.

Uudistame ka härra Karu valmistatud igavesti põlevat lampi, mis nii väga igavesti ei põlegi. Saame tuttavaks härra Huu ebameeldiva naabrinaise Adalmena Ronga ja tema koera Jeppega, kohtume ka härra Huu korteris elava seinaolendiga, sattume härra Huuga linnas liikluskeerisesse, kus peategelane peab kasutama nõidust, et mitte auto alla jääda.

Härra Huu kohtub taaskord admiral Õllekõhuga, ta käib otsimas oma koduhütti, mille asemel ongi nüüd autotee.

Käime ka tsirkuses, kus ka härra Huu astub areenile. Tsirkuses kohtub ta oma vanade sõprade, lastega – Timppa, Rimma ja Mikko on samuti tsirkuses ja selgub, et nad elavad samas linnas, kus nüüd elab ka härra Huu! Tsirkuses on ka meistervõlur E. Wares, kes osutub hoopis härra Huu vanaks tuttavaks Ernestiinaks, kes on härra Huu tõttu nõiariigist välja visatud. Nüüd elab Ernestiina härra Huuga ühes majas.

Raamatu lõpus saab härra Huu kirja, mis viib asjalood selleni, et härra Huu...

Mida härra Huu teeb, selle pead sa ise välja selgitama.

 

Selline väga vahva ja mõnus raamat on see „Härra Huu kolib ära“.


5+ lugemine.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad