KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Linda Liukas "Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse"
Uus raamat: Linda Liukas "Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse" (27 juuni 2017)


Linda Liukas

„Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“

(Hea Lugu)

 

Meie maailma juhivad aina rohkem arvutid. Aga kuidas bitid ja baidid arvuti sisse tekivad? Kuidas elektrist saab loogika, kuidas loogika ühtesid ja nulle loob? Selle looga püütakse lapsi arvutiga tuttavaks teha. Saa tuttavaks Rubyga – väikese tüdrukuga, kellel on tohutu kujutlusvõime ja nutikad sõbrad. Rubyl on igav, aga õnneks mõjub isa arvuti alati imeasjana. Ühel päeval ei hakka arvuti tööle – kes leiaks üles kadunud kursori? Ruby ja valge hiir kukuvad arvutisse ning kohtuvad uute põnevate sõpradega. Kes elab arvuti sees? Ja kes tegi isa töölaua jälgi täis? 

Väikese Ruby maailmas tasub kindlasti seigelda nii lastel kui täiskasvanutel – see on värviline, põnev, täis uusi mõtteid ja sõpru. 

Linda Liukas on programmeerija, jutuvestja ja illustraator Soomest Helsingist. Ta usub, et koodikirjutamine on kahekümne esimese sajandi kirjaoskus ja õige pea peavad inimesed programmeerimiskeeli oskama. 

Tema esimest raamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde.

 

See on väga vahva ja huvitav lasteraamat, mis püüab piiluda arvuti sisemusse ja selgitada lastele mänguliselt, kuidas arvuti töötab. Raamatu autor on ise ka raamatu vahvalt illustreerinud ja pildid on igati värvirohked ja lastesõbralikud.

Raamatu alguses on pisike sissejuhatus, milles autor pöördub lastevanemate poole. Autor tõdeb, et meie maailma juhivad aina rohkem arvutid. Aga kui tänaval mõnelt inimeselt küsida, kuidas need töötavad, ei oska nad vastata. Autor kinnitab, et selle looga püütakse lapsi arvutiga tuttavaks teha. Tegemist ei ole õpikuga ega arvuti ehitamise õpetusega (raamatu kaanel on küll kirjas, et see sisaldab isetehtud arvutit, kuid sellest veidi hiljem). Raamatus on mõned praktilised näpunäited. Raamatus on nn. tööriistakastid, mis on mõeldud vanematele ja neist saab teema kohta lisateavet. Töövihiku lugemise käigus ehitab laps paberist arvuti. Autor soovitab ülesannetest mitte läbi kapata, pigem tuleks peatuda ja üheskoos nuputada.

 

Edasi tutvustatakse meile Rubyt ja tema sõpru. Saame teada, et selles raamatus toimetavad bitid ja loogikaväravad, selgub, et tarkvara alla kuuluvad kursor ja keegi lumeleopard, riistavara alla kuuluvad arvutihiir, muutmälu (CRAMJ), püsimalu (CROMJ), graafikaprotsessor (GPU), protsessor (CPU) ja massmälu.

 

Meie seiklus algab. Ruby on väike tüdruk, kellel on tohutu kujutlusvõime. Kõik on võimalik, kui Ruby pea tööle paneb. Aga täna on Rubyl igav. Ruby otsustab mängida isa arvutiga, kuid see ei hakka tööle. Selgub, et kursor ei vasta hiire (arvutihiire) teadetele. Ruby kinnitab, et just tema on parim tõrkeotsija ja ta võib aidata hiirel sõpra otsida. Nüüd läheb lugu ka veidi muinasjutuliseks, sest Ruby teeb ennast hästi pisikeseks ja läheb hiire järel arvutisse. Selleks on hiireauk, mille kaudu hiir saadab arvutisse teateid.

Lõpuks ongi Ruby koos hiirega arvuti sisemuses. Esimeses ruumis kohtub ta miljardite bittidega, sest arvutis on kõik bittidele rajatud, seetõttu on neid ka väga palju. Selles ruumis juhib vägesid härra elekter. Kahjuks ei oska bitid midagi kursori kohta öelda. Ruby ja hiir liiguvad edasi. Nüüd kohtutakse loogikaväravatega, kes tegelevad kogu aeg loogika ja põhjustega.

Seejärel kohtutakse protsessoriga, mis ütleb teistele, mida teha. Ka temal on väga kiire ja ta ei tea vastust, kus kursor on. Ta soovitab pöörduda graafikaprotsessori poole, kuid ka tema ei oska vastata.

Kas oskab vastata muutmälu? Temalgi on kogu aeg kiire, sest tema peab massmälust ka kõige pisema üksikasja ära tooma. Muutmälu soovitab pöörduda massmälu poole, sest tema mäletab kõike. Massmälu kinnitab, et riistvara juurest kursorit ei leita. Peab minema tarkvara juurde.

Ruby ja hiir liiguvadki tarkvara juurde, kus kohtutakse lumeleopardiga, kellel on käsil väike teepidu. Ruby on kindel, et nad peavad tegema tõrkeotsingu. Pärast seda on kursor üsna ruttu leitud. Kursor oli magama jäänud, kuna mitte midagi ei toimunud. Nüüd on jälle võimalus hakata klõpsama, pöörlema, lükkama, lohistama, paigutama ja osutama!

 

Sellega meie muinasjutuline seiklus arvuti sisemusse lõpeb, kuid nüüd algab töövihik. Lugejal on võimalus teha oma arvuti (esialgu küll mänguarvuti), milleks on vaja 2 paberilehte, kääre, teipi ja liimi, erksavärvilisi pastakaid või pliiatseid, paberijääke kaunistamiseks.

Samal ajal, kui hakkame arvutit ehitama, saame lugeda seda, mis on arvuti, mis on riistavara ja tarkvara, milleks arvuteid kasutatakse, mis on põhilised asjad arvuti sisemuses, mis on operatsioonisüsteem ja rakendusprogrammid, juttu tehakse veel ka bittidest, loogikaväravatest ja elektrist.

Lihtsate ja lühikeste lugude juures on palju vahvaid harjutusi ning eespool mainitud tööriistakastid, et ka lapsevanemad saaksid vaadata, kuidas sul raamatu lugemine edeneb, mida oled õppinud ja teada saanud.

Raamatu lõpus veel ka sõnaseletused.

 

Selline vahva arvutist jutustav raamat on see. Usun, et lapsed saavad üsna põneva ülevaate, mis arvutis toimub, mis see arvuti õigupoolest on.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad