KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Björn Sortland, Timo Parvela, Pasi Pitkänen "Kepler62. Neljas raamat: pioneerid"
Uus raamat: Björn Sortland, Timo Parvela, Pasi Pitkänen "Kepler62. Neljas raamat: pioneerid" (30 september 2017)


Björn Sortland, Timo Parvela, Pasi Pitkänen

„Kepler62. Neljas raamat: pioneerid“

(Ajakirjade Kirjastus)

 

”Tulgu mis tuleb, Ari, aga me oleme esimesed,” sosistan ma.
”Esimesed inimesed ajaloos, kes astuvad väljaspool meie päikesesüsteemi asuvale planeedile.”

Kosmoselaev saabub lõpuks ometi oma sihtpunkti. Kepler62 osutub elukõlblikumaks planeediks, kui lapsed oskasid Maalt lahkudes ette kujutada. Paradiisis on siiski omad varjud – Joni haigus süveneb ja põhjustab arvatust enam muret. Peale selle leiab ekspeditsioon märke teistest elusolenditest. Kes või mis need on? On nad sõbrad või vaenlased?

Kaasahaaravalt kirjutavad Timo Parvela ja Bjørn Sortland on koos illustraator Pasi Pitkäneniga loonud põneva maailma, kus sõprus pannakse proovile keset tundmatut kosmost. „Pioneerid“ on kuueosalise raamatusarja neljas raamat.

 

Põnev kosmose- ja tulevikuseiklus „Kepler62“ on jõudnud juba neljanda raamatuni, kaks raamatut ootab meid veel ees.


Raamatu peategelased, väikesed kosmoserändurid on läbinud pika tee ja jõudnud kohale planeedile nimega Kepler62.

Nad on reisinud rohkem kui 400 Maa-aastat, mis reisijate jaoks on tundunud vaid nagu mõni kuu. Inimkonna ajaloo meeletuim reis on maandunud Kepler62-l.

Seekordse raamatu jutustajaks on Norra neiu Marie, kuid loomulikult löövad kaasa ka kõik teised peategelased, kes meile varasemast tuttavad, näiteks vennad Soomest Ari ja Joni.

Kosmoselaev/täheristleja on maandunud. Esimesena ärkab Marie. Täheristleja akendest paistab valgust. Midagi sinist, midagi rohelist. Marie on kindel, et roheline ja sinine on kõige ilusamd värvid maailmas. Need tähendavad elu. Teisena ärkab Ari.

Nad on reisinud 1200 valgusaasta kaugusele Maast, elanud üle kaaluta oleku, lihaste kärbumise, kunstliku kooma, meteooritormi ja ussiaugu. Selleks, et jõuda Kepler62’le, kus nad elavad kogu oma ülejäänud elu.

Reisi alustas ju kolm täheristlejat. Esimesena maandus Santa Maria, millega reisisid Marie, Ari, Joni ja reisijuht Olivia (ainus täiskasvanu). Veidi hiljem maandub Pina, millega sõidavad Min-Sun, Lisa, Svetlana ja Albert – nende neljaga me väga pikalt tuttavaks pole saanudki. Kolmas täheristleja Nina ei elanud reisi üle, sai meteooritabamuse ja plahvatas.

 

Marie, Ari, Joni ja Olivia panevad skafandrid selga, et minna planeeti lähemalt uurima. See on kaunis planeet. Siin on rohtu, metsa ja selgub, et ka õhku, mida hingata. Meie peategelased ei peagi kandma skafandreid. Selle planeedi maastikust õhkub rohelust ja elujõudu. Siin on vett ja elusolendeid.

Mariet ja Arit vaevab siiski üks asi – nende täheristlejas on lukustatud uste taga kapsel/kirst, mille sees on keegi või miski, ja see teeb neid ärevaks.

 

Esimesed sammud planeedil on tehtud. Nüüd hakatakse rajama laagrit kahe kosmoselaeva lähedusse. See käib kähku, kõik valmib moodulitest. Valmivad meditsiinikabinet, kaks laboratooriumit, kasvuhoone, suur laohoone ja eraldi eluruumi moodulid. Seni, kuni teised ehitavad, otsustab Marie veidi ringi vaadata. Hetke pärast näeb ta maas kummalist jälge, mis võiks kuuluda mõne lameda käpaga loomale. Näiteks karule.

Veel samal õhtul kohtuvad Ari ja Marie kummalise ja kähiseva olendiga. See paistab olevat nagu karvutu karu. Marie haarab suure ehamtusega püstoli, olend kaob.


Järgmisel päeval leitakse planeedilt vett, seal on võimas kosk, kaunis loodus, kosmoserändurite peade kohal lendab parv suuri, flamingosarnaseid dinosauruslinde. Äkki hakkab Jonil halb. Ta hakkab köhima, tundub, et tal on palavik. Hetk edasi ja Joni köhib juba verd. Joni viiakse ruttu laagrisse tagasi, kus teda uuritakse. Näib, et on saanud mingi viiruse. Kuidas seda ravida, sest Jonil läheb tervis halvemaks ja halvemaks.

Samal õhtul kohtuvad Mari ja Ari uuesti karvutu karuga, kelle käes on ese, mis meenutab tahvelarvutit!? Olend kähiseb ja ekraanile ilmub tekst: Tal on sama haigus nagu Rohumaa rahval. Ainult nemad teavad, kuidas teda ravida.

Mari ja Ari peavad Jonit aitama, mistõttu pöörduvadki nad kummaliste olendite poole. Nad saavad teada, et need on orkid, ja ka neist paljudel on sama haigus, mis Rohumaa rahval. Umbes samal ajal sureb laagris Albert, ka tema on haigestunud samasse viirusesse, kuid tema on nüüd surnud. Jonil on sama haigus…


Marie ja Ari lasevad orkidel juhatada end rohutasandiku juurde. Seal on rohurahvas ehk sosistajad, kusjuures oleme varasemates osades sosistajatega juba kokku puutunud. Sosistajad näevad välja nagu hiiglaslikud rohutirtsud.

Kuid, kas sosistajad aitavad Jonit? Kas sosistajad on head või halvad? Kas orkid on head või halvad?

Igal juhul muutuvad sündmused üsnagi traagiliseks ja salapäraseks. Kes need orkid on? Miks on neil tahvelarvutid, millel kirjas kolm tähte – KTA – see on ju Marie perekonna moto: „Kill Them All“. Kas relvatöösturid ja Olivia on Kepler62’l juba varem olnud?

Ja taaskord jääb raamat pooleli väga põnevas kohas – näib, et Mariega on ühendust võtnud sosistajad, kes peidavad end kusagil ja neil on midagi väga olulist ütelda, midagi, mis on seotud täheristlejas oleva kirstuga…

 

Selline põnev lugu ja tundub, et järjest põnevamaks läheb. Ei jää ka meil midagi muud üle, kui oodata viiendat raamatut, et teada saada, mis Kepler62’l edasi juhtuma hakkab.

Nagu ka varem olen ütelnud, annavad raamatule väga palju põnevust ja filmilikkust juurde Pasi Pitkäneni illustratsioonid. Nii saab lugeja väga vahva pildi, milline see Kepler62 välja näeb, millised on meie raamatu peategelased.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad