KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Clive Gifford "Autod, rongid, laevad ja lennukid. Süidukite illustreeritud entsüklopeedia"
Uus raamat: Clive Gifford "Autod, rongid, laevad ja lennukid. Süidukite illustreeritud entsüklopeedia" (1 november 2017)


Clive Gifford

„Autod, rongid, laevad ja lennukid. Sõidukite illustreeritud entsüklopeedia“

(Varrak)

 

Sea end valmis imepäraseks teekonnaks sõidukite maailmas, kuhu see illustreeritud entsüklopeedia sind viib. Kihuta punases superautos, võta pilet ülikiirrongile, astu luksusreisilaeva pardale ning kiika ülehelikiirusega reaktiivlennuki kabiini.
Rohkem kui 1000 pilti ja ohtralt paeluvaid fakte sisaldav „Autod, rongid, laevad ja lennukid” sõidutab sind maal, õhus ja merel üheainsa raamatu lehekülgedel.

 

Olen kindel, et see on üks uhkemaid ja ilusamaid sõidukite entsüklopeediaid, mida mina olen käes hoidnud ja lugenud. Selles raamatus on lugematul hulgal ägedaid fotosid ning põnevaid fakte, mis sobivad uurimiseks nii noortele kui ka vanadele.

Raamatu eessõnas kutsutakse meid kiirete autode, veel kiiremate lennukite, võimsate laevade, imeliste mootorrataste ning raskete veokite ja rongide maailma. Sellest põhjalikust raamatust leiad kõik need ja veel paljud teised sõidukid, mis veavad ringi inimesi, kaupa ja materjale.

Raamatu koostaja Clive Gifford kinnitab, et transport on teda võlunud kogu elu. Tema isa lendas purilennukitega ja töötas omaaegses Briti lennufirmas, mis andis paljudele inimestele nende esimese reisikogemuse. Ta lisab, et see raamat tutvustab maismaa-, õhu- ja veesõidukeid, mis on võimaldanud inimestel üha kaugemale, kiiremini ja lihtsamalt liikuda.

 

Eessõnale järgneb huvitav ja kokkuvõttev ajatelg maanteel, kus on mitmed olulised aastaarvud. Selgub, et esimene töötav auto ehitati juba 1769 – see oli auru jõul sõitev vanker, mis saavutas maksimumkiiruseks 4 km/h. 1868 alustas Inglismaal tööd esimene valgusfoor, mis veidi hiljem plahvatas! 1885 näeb ilmavalgust esimene ratastega sõiduk, mille jõuallikaks on sisepõlemismootor. 1908 tuleb USA-s müügile Ford T, millest saab esimene auto, mida valmistatakse masstoodanguna koosteliinil. Ajalteljel on juttu veel ka Vespa rollerist, Jeepist, Volkswagen Põrnikast, Bugatti Veyronist, kuid ka Sierra Samist, kellest sai 1949 esimene elusuurune testmannekeen, mida kasutatakse autode ohutuse katseks.

Edasi tulevad ajateljed rööbastel, mööda vett ja läbi õhu.

 

Jõuamegi raamatu esimese osani, milleks on „Maismaa“. Selles osa esimesel kahel küljel on juttu loomade jõust, sest juba 3000 aastat eKr vedasid loomad Lähis-Idas ja Aasias sõjavankreid. Hiljem muutsid roomlased kaarikute võiduajamised spordiks. Siin on palju fotosid, millel on koerakelk, plaanvanker, Liverpooli kaarik, klaastõld, faetonvanker, kandiline landoo, raudtee hobubuss jpm.

Iga foto juures on mõni huvitav fakt või aastaarv.

Seejärel on raamatus suur, uhke, kaheküljeline foto kaamelikaravanist. Selliseid uhkeid ja suuri fotosid on selles raamatus veel väga mitmeid.

Jõuame jalgratta juurde. Siin on uhke foto jalgrattast ja lühike ülevaade sellest, millistest osadest jalgratas koosneb. Edasi tulevad küljed esimeste jalgratastega, kuid ka kaasaegsete ja kiirete jalgratastega. Siin on ilus ja suur foto jalgratturite lõpuspurdist. Kahel küljel on ülevaade põnevatest tööratastest – kiirabiratas, politsei mägijalgratas, Penangi rikša, kolmerattaline jäätisekäru. Siin on ka ülevaade vahvatest ja kummalistest lõburatastest, ekstreemrattasõidust on juttu, lisaks veel võimas foto mägirattahullusest.

Jalgrataste juurest liigume mootorrataste juurde. Saame teada, et esimeseks „päris“ mootorrattaks peetakse 0,5-hobujõulise mootoriga Daimler Reitwagenit, kuigi see oli ehitatud puidust. 1894 valmis Motorrad, mis ongi esimene laiatarbemootorratas, mida valmistati ligikaudu 2000 eksemplari. Mootorratastega jätkame, siin on tsiklid lahingus, rollerid, kolmerattalised, maanteeratsud, kummipõletajad, krossirattad, kiireimad kaherattalised (kiireim kaherattaline on Top 1 Act Attack, millega on sõidetud tippkiiruseks 606 km/h!), lõbusõidu mootorrattad.

Mootorratastele järgneb sõiduauto. Saame tuttavaks esimeste autodega, esimeste võidusõiduautodega, stiilsete autodega (näiteks Auburn Speedster, Lincoln-Zephyr, BMW 328, Alfa Romeo 8C 2900 B Coupe, Cord 810 jpt), autodega, millel on „uimed“ ja „tiivad“ (Buick Roadmaster, Ford Fairlane, Lincoln Capri, Cadillac Eldorado, Chrysler New Yorker jpt), veel kiiremate võidusõiduautodega, kiirete ja vihaste autodega, lustiautodega, jaburate autodega, peresõidukatega (Volkswagen Kombi, Peugeot 406, Oldsmobile Starline, Morris Marina, Austin Maxi 1750 jpt), karmide tegijatega (Jeep Wagoner, Volvo XC90, Range Rover Sport, Hummer H3, Audi Sport Quattro jpt), kabriolettide ja sportautodega (Ferrari Dino 246 GT, Chevrolet Corvette, Pontiac Trans Am, Datsun 260 Z, Porsche 911, Ford Mustang Fastback jt), miniautodega, superautodega (Lamborghini Miura, Pagani Zonda, Ferrari Enzo, Noble M600, Koenigsegg CCX-R, Hennessey Venom GT, mis saavutanud katsesõidul tippkiiruseks 435 km/h jpt), luksussõidukitega ja rekordipurustajatega.

 

Sõiduatode juurest läheme edasi veoaautode juurde. Tutvume veokite variantidega, eriveokitega, bussidega. Veaautole järgneb traktor – siin on traktorite põnev maailm, piilume farmisõidukite maailma, siin on ehitus- ja kaevandussõidukid, tankid ja roomikud.

Seejärel tulevad juba auruvedur, diiselvedur, elektrirongid, kuid ka trammid ja trollibussid (siin on ka meile tuntud firma CAF tramm ja firma Solaris trollibuss).

Sellega saabki raamatu esimene osa läbi.

 

Järgneb teine osa – vesi. Selles osas on ülevaade maailma vanimatest veesõidukitest, mis on ikka väga-väga lahedad ja omanäolised. Juttu on veesõidukite maailmast, saame tuttavaks purjelaevaga (purjede jõud, kaupmehed ja maadeuurijad, sõda merel), aurulaevaga (aur kohtub terasega, töölaevad, reisilaevad, laevad maailmasõdades, lennukikandjad, tänapäeva sõjalaevad) ja allveelaevaga.

Veest liigume edasi õhku. Alustame lennukiga, õigupoolest õhupallide, kuumaõhupallidega ja õhulaevadega. Edasi tulevad üsnagi kummalise välimusega esimesed lennukid, esimesed sõjalennukid. Juttu on ka võidusõitudest ja rekorditest, reaktiivhävitajatest, vesilennukitest, kerglennukitest, reisilennukitest. Kahel küljel on põnev ülevaade, mis kannab pealkirja „Otse üles ja helist kiiremini“. Raamatus on juttu veel ka helikopteritest ja kosmosesõidukitest (kanderaketid, kosmosesondid).

 

Raamatu lõpus on veel sõnastik ja register.

 

Selline väga uhke, ilusate fotode ja põnevate faktidega entsüklopeedia on see sõidukite entsüklopeedia, mida soovitan kõigil lugeda ja uurida, sest saate kindlasti palju huvitavaid teadmisi.

 

Raamatu koostaja Clive Gifford on Suurbritannia Kuningliku Seltsi noorte raamatuauhinna ja Briti Kooliraamatukogude Ühenduse teaberaamatute auhinna võitja. Ta on kirjutanud üle 150 raamatu.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad