Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad: Tatjanapäev (tanjapäev) - 25. jaanuar
Tatjanapäev (tanjapäev) - 25. jaanuar (25 jaanuar 2017)
Tatjanapäev (tanjapäev) - 25. jaanuar

BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

 

Traditsiooniline vene üliõpilaste püha, mida Narvas on tähistatud 1990. aastate keskpaigast. Selle puhul toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõeliseks üliõpilaseks. Selle õhtu traditsioonid sarnanevad Tartu volbriöö ja rebaste ristimise kommetega. Narva lossis saavad Tartu Ülikooli Narva kolledþi esmakursuslased endale pähe kolledþi sini-kollased teklid ja annavad üliõpilasvande.

 

Tatjanapäeva tähistamise traditsioon ulatub 18. sajandisse. 1755. aasta 25. jaanuaril, kirikukalendri järgi tatjanapäeval kirjutas Vene keisrinna Jelizaveta II alla Moskva ülikooli, Venemaa esimese ülikooli asutamisaktile.

Rooma püha Tatjana

Püha Tatjana oli silmapaistvast perekonnast pärit kristlane, kiriku diakoniss. Keiser Aleksandri aegsel kristlaste tagakiusamisel ta hukati. Legendi järgi palvetas ta oma hukkajate eest, kes nägid märtrisurma mineja pea kohal nelja inglit. Piinajatest kaheksa hakkasid nägemuse mõjul kristlasteks ning nad piinati surnuks.

 

Tatjana ihust lõigati lihatükke, teda saeti, kuid saehaavad kadusid vanglas, sest jumala saadetud ingel parandas need. Nii ilmus ta igal hommikul haavamatult ja tervena piinajate ette. Tatjana juuksed lõigati maha, sest arvati, et neis peitub maagiline jõud. Siis visati ta lõvi ette, kes aga muutus taltsaks ega puutunud teda. Lõpuks raiuti temal ja ta isal 225. aasta paiku pead maha.

Mida mujal tehakse

Tatjanapäev on Venemaa üliõpilaste päev, millega kaasneb palju nalja, palju õlut ja enda õiguste eest seismise üritusi. Jevgeni Jevdokimov iseloomustab päeva järgmiselt:

 

Tsaari-Venemaal tähistati seda päeva ülikoolides ja teistes õppeasutustes hommikuse jumalateenistuse, piduliku aktuse ja neile järgneva rongkäiguga, millega kaasnes tulevärk ja ohjeldamatu pummeldamine. Pidutsemise traditsioon ulatub Moskva ülikooli asutamise aega 1755. aastasse. Päev algas rektori kõne ja jumalateenistusega. Sellele järgnesid tulevärk, pidustused ja joomingud, etendused ja muu meelelahutus. Kirjanik Anton Tšehhov on kirjutanud, et tatjanapäeval joodi kõik ära, välja arvatud Moskva jõgi, ja see jäi tühjaks joomata ainult seetõttu, et oli jääs. Üliõpilasseltskonnad käisid hilisööni mööda tänavaid ja laulsid "Gaudeamust". Tsaaririigi politseil oli sel päeval keelatud purjutavaid üliõpilasi kimbutada.

 

Traditsioon keelustati pärast oktoobrirevolutsiooni 1917, kuid üheksakümnendatel aastatel, pärast seda, kui 1995. aastal taasavati Moskva ülikooli juures Püha Tatjana kirik, elustus uuesti. Kombe taastamise üks eestvõtjaid oli Moskva Ülikooli rektor akadeemik Viktor Sadovnitsh.

 

Üliõpilased on hakanud pidustusi ühendama oma õiguste eest võitlemisega. 2004. aastal marssisid nad näiteks Moskva tänavatel, hoides käes loosungeid, millega nõudsid paremat elu üliõpilastele, sh suuremaid stipendiume ja õppejõudude-vahelise kisklemise lõpetamist.

Juuksed

Paljud rahvad on uskunud, et juustes peitub maagiline elujõud või et inimese tugevus ja vägi on nendega seotud. Kujukaid lugusid sellest, et vaenlasest jagu saamiseks tuli ta juukseid piirata, leiame juba Vanast Testamendist, kus Delila pöab Simsoni juukseid, et temast võitu saada. Ka eesti rahvatraditsioonis on palju uskumusi seotud juustega – neid ei tohtinud tuulde visata ega laiali loopida, sest siis oli kindlustatud peavalu või teiste meelevalda sattumine. Abiellumisel lõigati pruudi juuksed lühikeseks ja anti pats peiu kätte hoiule allumise märgiks. Juuksesalgu kinkimine mälestuseks oli pikka aega väga levinud. Kaugetele reisidele võeti kaasa armsama juuksesalk.



« Vaata teisi