Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad: Pärtlipäev - 24. august
Pärtlipäev - 24. august (24 august 2017)
Pärtlipäev - 24. august

BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev.

 

Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka.

 

Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud.

 

Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindust kandev personifitseeritud Pärtel. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale.

 

Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi.

 

Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähleid võib juba korjata. Oli veel tavaks teha lammastele lehiseid.

 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis oli võimalik juba mitmesugust aiakraami müüa.

 

Veel on sel päeval kosjas käidud.

 

Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus - pärtliraju. Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad.

Loodus

Pärtlipäevaks lahkusid pääsukesed.

Töökeelud

Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva.

Rituaalsed toidud

Soku(~lamba)liha, mesi.

Bartolomeus

1. sajandi apostel, Tolmai poeg, kelle tegevuspaik ja surmaaeg pole täpselt teada. Ta on India ja Armeenia apostel, kes nüliti elusalt ja kel seejärel löödi pea otsast, väidetavalt juhtus see Kaspia mere ääres Derbendis. Inglismaal on talle pühendatud 165 kirikut ja seal on hoiul mitmed reliikviad. Pühaku säilmed viidi esmalt Lipari saarele, sealt edasi Rooma, Tiberi jõele Püha Bartolomeuse kirikusse. Bartolomeuse käsi anti 11. sajandil Knudi naise poolt üle Canterbury kloostrile. Seda peeti sensatsiooniliseks ja ülimalt väärtuslikuks kingituseks, mis aitas nii kristluse kui ka pühaku kultuse laiale levikule Inglismaal. Püha Bartolomeus on inspireerinud paljusid kunstnikke. Tema sümbol on nülgimisnuga.

Lehised

Lambavihad, mis valmistati peaaegu igasuguste lehtpuude okstest, rohkem siiski kase-, saare- ja vahtraokstest. Enamasti valmistati neid vanalkuul, et nad lammastele paremini maitseksid. 20. sajandi alguseski peaaegu ei jätkunud lammaste talvetoiduks heinu, nii et lehised olid nende peatoit.



« Vaata teisi