Loe, kuula, nuputa » Liiklusohutus

Liiklusohutus: Mina ja minu ratas
Mina ja minu ratas (20 märts 2011)

 

Kevad on käes ja kindlasti oled juba oma jalgratta välja toonud. Loe järgnevad õpetused hoolsasti läbi.

 

Kui mul jalgratturi juhiluba veel ei ole, siis tohin sõita ainult 'õueala' liiklusmärgiga tähistatud alal, kõnniteel, aias ja seal, kus autosid ei sõida. Ilma juhiloata sõiduteel sõita ei tohi.

 

Enda rattaga ma ei tohi sõidutada teisi lapsi, sest nii võib kergesti kukkuda. Ka koos sõpradega sõites ei saa hullata, vaid tuleb tähelepanelikult teed ja teisi liiklejaid jälgida. Et püksisäär keti vahele ei jääks, peab see olema üles kääritud. Sihtpunkti jõudmiseks tuleb valida  sõiduks kõige ohutum tee.

 

Rattaga sõita on mõnus. Saab kiiresti edasi. Aga et teistega mitte kokku põrgata, pean oskama ka aeglaselt sõita ning pidurdada nii, et ise ei kukuks. Harjutama pean tasakaalu hoidmist ja ühe käega sõitmist, et autojuhtidele enne pööret või pidurdamist märku anda. Sõites kasutan ma kiivrit ning küünarnuki ja põlvekaitsmeid, et kukkudes valus ei oleks.

 

Minu ratas on hea ja kiire. Kuid ta näeb veel vingem välja, kui tal on küljes helkurid, tuled ja muud vajalikud asjad. Enne sõitu kontrollin, kas pidurid ja signaalkell on korras, helkurid ja tuled on puhtad, kummid on täis ning kõik mutrid ja kruvid on kõvasti kinni.

 

Kui ma jalgrattaga sõidan, siis olen ma jalgrattur. Minu pead kaitseb kiiver ja seljas on eredavärviised riided, et autojuhid mind juba kaugelt märkaksid. Kui ma saan 10 aastaseks, siis on mul kaasas ka jalgratturi juhiluba. Et juhiluba saada, pean ma oskama ohutult sõita ja tundma liikluseeskirju. Õnneks on seda õppida huvitav. Kui ise kõigest jagu ei saa, siis teised aitavad.

 

 

Sebra ja Maanteeameti Liiklusohtuskeskus

 



« Eelmised nädalad