Lastekas.ee

Menüü

Reklaam

Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad

Urbanipäev - 25. mai
Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg, üldiselt vähetuntud püha. Ühtlasi arvati, et öökülmade aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.
25 / 05 / 2013	Saada see sõbrale

Nelipühad ehk suvistepühad
Nelipühad (suvistepühad, kasepühad) - liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai ... 14. juuni
19 / 05 / 2013	Saada see sõbrale

Nigulapäev - 9. mai
Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) päeva. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime.
09 / 05 / 2013	Saada see sõbrale

Ristipäev (taevaminemispüha) - 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev
Vanemad teated pärinevad 17. sajandist ja kirjeldavad suuri ristikäike arstimise, püha veega pritsimise ja muude tavadega. Ristipäeval on ka ohverdatud. Need kirjeldused sarnanevad 19. sajandil õigeusklike setude ristipäeva kommetega, kui käidi ikoonide alt läbi, puudutati neid, toodi andeid ja tehti muud, mis kuulus õnnestavate ja tervendavate riituste juurde.
09 / 05 / 2013	Saada see sõbrale

Leheristipäev - üks neljapäev enne suurt ristipäeva
Leheristipäeva tunnuseks on, et sel päeval on lehed puus ja rohi maas. Tärganud looduse suhtes kehtis maapinna pühaduse reegel ja nii oli keelatud okste murdmine, rohu kitkumine ja õite noppimine.
02 / 05 / 2013	Saada see sõbrale

Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) - 1. mai
Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
01 / 05 / 2013	Saada see sõbrale

Linnuristipäev - kaks neljapäeva enne ristipäeva
Kuulus ristipäevade ehk muistsete maa pühaks pidamise päevade hulka. Sel päeval olid keelatud maasse puutumine ja põllutööd. Näiteks oli üldine külvikeeld – linnud rikuvad külvatu.
25 / 04 / 2013	Saada see sõbrale

Jüripäev - 23. aprill
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
23 / 04 / 2013	Saada see sõbrale

Tuuleristipäev - kolm neljapäeva enne ristipäeva
Liikuv püha, mis kuulub lihavõttejärgsete pühade neljapäevade hulka, üks maa ja looduse pühaduse ja puhkamisega seotud päevadest.
18 / 04 / 2013	Saada see sõbrale

Künnipäev - 14. aprill
Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks.
14 / 04 / 2013	Saada see sõbrale

Karjalaskepäev - 1. aprill
Lugunädalate järgi loendades langes karjalaskepäev aprill algusesse, kuid juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale.
01 / 04 / 2013	Saada see sõbrale

Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill
Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele.
01 / 04 / 2013	Saada see sõbrale

Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad
Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva). Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid.
31 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Suur reede - liikuv püha
Suur reede - liikuv püha, kuulub suure nädala sisse, 17. märts ... 20. aprill. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.
29 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Suur neljapäev - liikuv püha, kuulub suurde nädalasse
Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede, mille kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nimes peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.
28 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Maarjapäev, ka paastumaarjapäev - 25. märts
Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi, mille juures on olulisemad järgmised jooned ja nimetused: kevade alguspäev, naistepüha, ebaõnne metsiku viimise jm kommetega tõrjumine, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha.
25 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Urbepäev (palmipuudepüha)
Liikuv püha, mille juures levinuim tava on pajuurbadega (ka kase vm okstega) urbimine, mis tähistab tervise, edu ja õnne ülekannet. Varahommikul äratati magajad pajutibudega lüües ja sooviti neile tervist või näiteks: ''Virgaks, viksiks!''
24 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Pendipäev - 21. märts
Pendipäevale on nime andnud õhtumaa munkluse patriarh, benetiktiini ordu alusepanija ja Monte Cassino kloostri abt Benedictus Nursiast, kes suri 21. märtsil 467. Pärast reformatsiooni pendipäev kaotas oma tähtsuse ja ununes.
21 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Käädripäev
Käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev), ka ussiliikumise päev - 17. märts. Tähistati Lätiga kokkupuutealal Lõuna-Eestis, kus ta asendab sealkandis tundmatut madisepäeva. Kirikukalendris on see püha Gertrudi surmapäev. Väga oluline oli käädripäeval usside ja putukate tõrjumine, milleks tuli lõnga kerida (ussid on keras).
17 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Patrikupäev - 17. märts
Püha Patricku päeva on eestlased hakanud tähistama 1980. aastatel linnades iiri muusika ja kultuuri tõusulainega, hiljem ka seoses iiri pubide asutamisega.
17 / 03 / 2013	Saada see sõbrale

Reklaam

jankujuss.ee