Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad
Näärid - 31. detsember, 1. jaanuar
Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.
31 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Süütalastepäev - 28. detsember
Eesti rahvakalendris on süütalastepäev vähetuntud püha, osa jõuludest. Mõnel pool viidi jõuluprahti või -heinu välja, tööd üldiselt ei tehtud. Kirikliku tausta tõttu kuulus õnnetute päevade hulka, näiteks arvati, et sel päeval sündinutel ei ole elus õnne.
28 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Tabanipäev (tehvanusepäev) – 26. detsember
Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks. Arhiiviteateil on tabanisandid vigurdanud, tembutanud ja laulnud toas ukse juures.
26 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Jõulud - 24. detsember – 6.jaanuar
Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega.
24 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Toomapäev - 21. detsember
Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut.
21 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Luutsipäev (luutsinapäev, luutsnapäev, luutsi) - 13. detsember
Luutsipäeva tähistati Eestis eestkätt rannarootsi aladel. Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega - siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel.
13 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Nigulapäev - 6. detsember
Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale.
06 / 12 / 2016 Saada see sõbrale
Andresepäev - 30. november
Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld.
30 / 11 / 2016 Saada see sõbrale
Kadripäev - 25. november
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid.vaata ka videot!
25 / 11 / 2016 Saada see sõbrale
Isadepäev - novembri teine pühapäev
Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb.
13 / 11 / 2016 Saada see sõbrale
Mardipäev - 10. november
Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev.
07 / 11 / 2016 Saada see sõbrale
Hingedepäev - 2. november
Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.
02 / 11 / 2016 Saada see sõbrale
Halloween - 31. oktoober
Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid.
31 / 10 / 2016 Saada see sõbrale
Simunapäev - 28. oktoober
Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.
28 / 10 / 2016 Saada see sõbrale
Midruskipäev - 26. oktoober, ka 31. oktoober
Tuntud üksnes Ida-Eesti õigeusu aladel, päeval on ühisjooni slaavlaste vanemate päevaga. Algselt tähistati seda kolm nädalat pärast mihklipäeva.
26 / 10 / 2016 Saada see sõbrale
Kolletamispäev - 14. oktoober
Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes.
14 / 10 / 2016 Saada see sõbrale
Õpetajate päev – 5. oktoober
Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud.
05 / 10 / 2016 Saada see sõbrale
Mihklipäev - 29. september
Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud.
29 / 09 / 2016 Saada see sõbrale
Madisepäev - 21. september
Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad.
21 / 09 / 2016 Saada see sõbrale
Ussimaarjapäev - 8. september
Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev (setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva) on selle 19. sajandil vähetuntud ja 20. sajandiks unustatud päeva paralleelnimetused.
08 / 09 / 2016 Saada see sõbrale